Seemneliit võitleb mesilastele ohtliku putukamürgi keelustamise vastu (18)

Euroopa Seemneassotsiatsioon ja MTÜ Eesti Seemneliit ei toeta praegusel kujul ettepanekut neonikotinoide sisaldavate ja mesilastele ohtlikuks peetavate taimekaitsevahendite keelustamiseks.

Seemneliidu tegevjuht Karen Rätsep märgib maaeluministeeriumile saadetud pöördumises, et piirangud peaksid põhinema põhjalikel teadusuuringutel, mis võtavad arvesse nii preparaatide kasutamise metoodikat kui ka aega, asjaolusid erinevates piirkondades ning erisusi kultuuride lõikes.

Rätsepa väitel tugineb piirangute kehtestamine vaid riskide hindamise dokumendile, mille tulemused on vaidlustatud ka kohtus. Dokumendis esitatud andmeanalüüsi metoodika ei ole Rätsepa sõnul reaalne ja kõikehõlmav ning järeldused põhinevad suurel hulgal lünklikul infol.

Mis aga puudutab puhitud seemnete külvamisel keskkonda sattuvaid taimekaitsevahendi liigseid jääke, siis ei ole Eestis seda täheldatud. Selles osas on puhtimine kõige loodussõbralikum taimekaitsevahendi kasutamise meetod, märgib Rätsep.

Eestis kasutatakse mesilasi tapvaid neonikotinoide (tugevad närvimürgid) eelkõige rapsiseemne puhtimisel maakirbu vastu. Neonikotinoidide kasutamise keelustamine Euroopa Liidus on olnud päevakorral juba mitmeid aastaid, toimeaine täielikku keelustamist toetab ka Eesti.

10. aprillil toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus tõdeti, et tõenäoliselt tuleb taimekaitsel 2018. aastast leida neonikotinoidide kasutamisele alternatiive. Ettepanek on lubada kõnealuse närvimürgi kasutamist vaid kasvuhoonetes, mis tähendab ka selliste putukamürkide, nagu Plenum, Proteus, Biscaya keelustamist, aga keeld laieneks näiteks ka puhtimisvahenditele, millega tõrjutakse kartulikahjureid.

Karen Rätsepa sõnul toob neo­nikotinoide sisaldavate preparaatide kasutamise lubamine vaid kasvuhoonetes kaasa olulise negatiivse mõju suvirapsi kasvatamisele Eestis. Kaitsevahendiga töötlemata seemne idud on täiesti kaitsetud kahjurite (maakirbu) vastu, keda leidub suvirapsi külviajal Eesti ilmaolusid arvestades rohkesti. Samuti puudub kaitse mõnede taimehaiguste vastu, mida aitaks vältida puhtimine. Kui Eesti tootjad soovivad suvirapsi viljelemist jätkata, tähendab see täiendavat vajadust taimekaitsevahendite kasutamiseks taimede kasvuajal, millel on keskkonnale kindlasti suurem mõju kui puhitud seemnete kasutamisel, märgib Karen Rätsep.

Lõunaeestlane.ee avaldas märtsis artikli Prantsusmaal läbiviidud uurimusest, mille kohaselt sureb maapiirkondades varsti välja kogu elu. Lindude arvukus on kiiresti vähenemas, sest putukad on ära kadunud. Üle Euroopa hinnatakse putukate arvu vähenemist viimase paari aastakümnega 80 protsendi võrra. Euroopas peetakse putukate kadumise põhjustajaks putukamürke, eriti aga neonikotinoide sisaldavaid mürke. Euroopa Liit keelas küll 2013. aastal neonikotinoidide kasutamise mesilaste korjealadel rüpsi- ja rapsipõldudel, aga sellest ei piisa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 542 korda, sh täna 1)