Ka kuivanud puu on kellegi kodu (15)

“Mul on kohutavalt piinlik, et Saaremaal on algatatud aktsioon “Saaremaa 100 värvilist puud”,” kirjutab Leisi Lapikoja perenaine Maire Forsel Facebookis. “Jah, ma tean, et tegelikult on plaanis värvida vaid neli kuivanud puud ja et see 100 olevat nüüd vaid selleks, et aktsioon paremini kõlaks, aga just kõlada see nii uhkelt ei tohikski.”

Me ei tohiks turundada Saaremaad sellisena, millest paistab välja, et meil on puudulik loodusharidus ja me ei mõista, et ka kuivanud puud on väärtuslik looduskeskkond.

See aktsioon näitab ka, et Saaremaal ei ole ühtset suurt plaani, et me tegelikult ei ole ühiselt otsustanud, kas tahame end turundada, pakkudes puhast ja puutumatut looduskeskkonda, keelates näiteks ära linnujahiturismi ja puude kui paljudele (sipelgad, kakandid, sajajalgsed) olulise elukeskkonna suretamise värvimise läbi.

Mis sest, et inimesed oma lõbuks tahavad suretada vaid nelja puud – me eksponeerime sellega oma harimatust ja näitame, et puutumatu loodus ei ole siiski see, mille pärast peaks meie saart väärtustama.

Olukorras, kus puhas õhk, vesi ja muld muutuvad maailmas üha olulisemaks, peaksime võtma Saaremaa suureks eesmärgiks seda puutumatut ja puhast keskkonda hoida, sest just see on see, mis pikas perspektiivis müüb. Ja siis ei saa me lõbustada end looduse hävitamisega ja veelgi enam – me ei tohi näidata oma lastele, et puude värvimine on äge. Vastupidi – me peame rääkima oma lastele, miks puid värvida ei tohi. Me peame rääkima, et ka kõdunenud või kuivanud puu on kellelegi kodu.

Ma väga loodan, et see aktsioon jääb ära ja need, kes juba on sellega liitunud, loobuvad. Looduse ja Saaremaa hoidmise nimel. Et sellest loobumisest saaks sümbol, mis ütleb julgelt välja – me ei lõbusta end teiste elude arvel, olgu selleks eluks siis kasvõi ainult ühe väikese sipelga elu.


Puuvärvimine – poolt või vastu?

Üleskutse värvida tänavusel “Teeme ära” talgupäeval Saaremaal ära sada kuivanud puud on tekitanud Facebookis diskussiooni ettevõtmise pooldajate ja vastaste vahel. Toome siinkohal ära mõned arvamused.

Triin Reitalu,
saarlasest taimeökoloog:

Puu ülevärvimine ei anna talle “uut elu”! Puu ülevärvimine võtab ära eluvõimaluse lindudelt, tuhatjalgsetelt, kakanditelt, mardikatelt, ämblikelt, sipelgatelt, seentelt, sammaldelt, samblikelt… ja muudab väärikalt kõduneva puu ohtlikuks jäätmeks. Kas see on tõesti see visiitkaart, millega me Saaremaad reklaamida tahame? Mina ei taha sellist visiitkaarti!

Mark Muru,
ettevõtja:

Mulle see mõte ka ei meeldi. Üks puu on kihvt, sada ei ole. Umbes nagu sool supi sisse: pisut teeb supi heaks ja liiga palju teeb söögikõlbmatuks. Maitseasi muidugi. Looduskaitse seisukohalt ma ei muretseks. Värvitud ja püsti või põletatud ja tuhk, eriti vahet pole.

Heiki Hanso

Heiki Hanso,
arborist:

Me kõik oleme tarbijad – kes rohkem, kes vähem. Kõige selle juures on meile tähtis ka kogukondlik koostegemise rõõm. See rõõm on aga meie elust viimase paari kümnendi jooksul kaduma hakanud. Kui üks puuvärvimine toob inimesed kokku ja paneb ühe eesmärgi nimel tööle, on sellest väga suur kasu. Vaatamata võimalikule keskkonnakahjule.

Ma pean äärmiselt oluliseks, et kaassaarlased oleksid end ümbritseva suhtes tähelepanelikud.

Ökoloogia on igal millimeetril meie ümber ja kogu inimkonna eksistents mõjutab seda meeletult ja kestvalt. Samamoodi aga, nagu kuivanud puu, on ökoloogiat täis vana eterniidist kuurikatus või rookatus, mille me ometi välja vahetame. Või siis kiviaed, mida korrastame või uuesti lapime Või muru, mida me halastamtult niidame. Ning tegelikult ei hakka ju keegi sadat puud värvima, see on tüütu ja raske töö.

Mis aga puutub erinevatesse maailmavaadetesse ja maitsetesse (kes näeb mida vahvana, kes mida sööb jne) siis see on küllaltki erinev.

Mina võtan seda algatust rahulikult. Austan algatust, kuigi oleksin rõõmus, kui roosa tamm oleks jäänud ainsaks omataoliseks. Samas mõne puu värvimine, kui kogu-, pere- ja/või sõpruskond seda teha soovib, märkimisväärset keskkonnakahju ei tekita:) Nagunii tehakse neist teisel juhul
toasooja…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 785 korda, sh täna 1)