Kas Kuressaare varjusurmas elamuarendustel on elulootust? (6)

Pärast kümne aasta tagust masu on Kuressaares uusi elamispindu ehitatud vaid üksikutes kortermaja arendustes. Samas kehtib mitmel pool linnas planeeringuid, mis võimaldaksid püstitada kümneid ja kümneid eramuid.

RUUMI JAGUB: Compakt Kinnisvara maakleri Hälin Niilsi hinnangul on kindlasti mõtet ka linna uusarendusi rajada. Soovijaid oleks ja ruumi on ka.
IRINA MÄGI



Aia 65 ja Suuresilla 3 ning selle lähiümbruse detailplaneering kehtestati Saare Arendusbüroo algatusel 2006. aasta augustis. Tänaseks on nimetatud arendusala Saare Arendusbüroo omanikega seotud firma Sparotec OÜ kinnisvaraportfellis.

Firma esindaja Tõnu Paju tunnistab, et Aia tänava individuaalelamute projekt seisab. “Taristute ehitus on nii kallis ja asja omahind tuleb nii kõrge, et ei ole mõtet. Saarlastel ei ole eriti suurt ostujõudu. Omal ajal sai suure hooga alustatud. Ja vahepeal oli ka hea periood. Kui oleks siis saanud need asjad kõik tehtud, oleks nad tehtud. 2005–2007 muutusid laenutingimused ja soomlaste kõrvale tekkisid ostjatena ka eestlased,” meenutab ta.

Suurlinnad atraktiivsemad

Paju sõnul on põhiküsimus, kellele ehitada, kes on ostja. “Ehitushind ei ole Saaremaal ju odavam. Kui väga väikese kasumiga arvestada, siis võiks riskida ja alustada,” nendib ta, aga paraku ei ole tema esindatud firma välisomanikel erilist huvi enam Eestissegi investeerida, Saaremaast rääkimata. “Tallinn võiks ehk veel kõne alla tulla, aga Saaremaa… Suuremad linnad on ehituseks palju atraktiivsemad. Ääremaa probleem,” tõdeb Paju.

Kinnisvaraarendaja jaoks on võlusõna ostujõud. Kuigi mõningast elavnemist on 2017. aasta põhjal võimalik täheldada ka Saaremaa kinnisvaraturul, tõdeb Paju, et probleem on selles, et noored saarlased pigem lahkuvad siit. “Aga just nemad oleksid potentsiaalsed uute korterite ostjad, nii nagu Tallinnas näeb. Vanematesse korteritesse noored enam naljalt elama asuda ei taha.”

Saare Arendusbüroo algatusel kehtestati viis aastat tagasi, märtsis 2013 ka Pihtla tee-Raudtee tänava elamuarenduse planeering. Pihtla teega piirnevale jäätmaale pidanuks kerkima kortermajade ja ridaelamute kvartal.

Raudtee kvartal müügis

Kõigepealt, juba aastaks 2015, plaanis arendaja ehitada Raudtee tn 17 ja 19 kaks väiksemat, kahekorruselist korter­elamut. “Siis näeb, kuidas turg toimib ja mis olukord on,” lausus Tõnu Paju toona.

Planeeringus toodud ajakava järgi tuli 2015. aastal juurdepääsu tagamiseks osaliselt välja ehitada ka Raudtee tänav, mis on tänaseks ka tehtud. Suuremate korterelamute ehitus oleks pidanud algama 2018–2019 ja viimased ridaelamud kerkima aastal 2020.

Sellest viie aasta tagusest plaanist pole paraku kah asja saanud. “Pihtla teele ei ole me julgenud samamoodi ehitada, kuigi kehtiv planeering ligi 80 korterile on olemas,” nendib Paju ja selgitab, et praeguses olukorras on kinnisvaraarendusega üritamine kahe otsaga asi.

“Kui tasakesi teha ja natuke raha teenida, siis õpikus kirjeldatud kasumitest rääkida ei saa ja võib ju riskida. Meie oleme praegu tagasihoidlikumad ja pigem haldame olemasolevat vara, meie mõningaid tootmishooneid. Midagi oleme ära müünud ja osa asju on müügis,” räägib ta, lisades, et jutt käib Raudtee tänava äärde jäävatest kinnistutest, kuhu saab planeeringu järgi rajada kaks kahekorruselist ja kaheksa korteriga maja.

Vete Majad toimetab edasi

Tõnu Paju

Pikk tn 26 nn endisel teenindusmaja krundil kehtestati planeering kolm aastat tagasi, märtsis 2015. Planeeringu algataja OÜ Vete Majad esindaja Raul Sink on vaatamata asjade venimisele projekti osas optimistlik. “Oleme lõpusirgel. Sinna tuleb kuus või seitse kortermaja ja see on täitsa arvestatav projekt Kuressaare jaoks. Meil on head kavandid ja head lahendused, aga lõplikku projekti veel ei ole.”

Sink selgitab, et asjaajamine on veninud ja ehituse ettevalmistamisel läheb juba kolmas aasta. “Inimesed vahetuvad, muutuvad nõudmised,” nendib ta. “Loodame, et uue valla ajal suudab arhitekt Hannes Koppel ehk lõpuks projekteerimisega ühele poole saada. Oleks tahtnud ehitusluba juba eelmise aasta lõpuks saada, aga paraku ei käi asjad nii kiiresti.”

Singi sõnul on kõige raskem erinevate ametkondade soove ja nõudmisi omavahel kokku sobitada, nii et kõik rahul oleksid. “Tundub, et meil on aasta 1800 see püha aeg, mida tahetakse uuesti elustada. Aga 2020 rakenduvad juba uued ehituslikud nõudmised, kortermajad peavad vastama nullenergia standarditele. Ühtpidi tahab muinsuskaitse, et majadel oleksid viilkatused ja tikutopsisuurused aknad, aga nendega on ehitusnorme täita peaaegu võimatu. Jääb mulje, et iga ametnik püüab end oma valdkonnas tõestada, kuid tervikpilti ei taha keegi näha.”

Samas kinnitab Sink, et loobumismõtteid tal pole, kuna nii palju tööd on juba ära tehtud. “Ma usun sellesse ettevõtmisse. Kui Kuressaares elu ikka edasi läheb, siis on inimestel ka kaasaegseid kodusid vaja. Kuressaares ei ole peale Merikotka midagi uut ju ehitatud. Elamispinda uuendatud ei ole. Me võime küll rääkida, et keegi ei osta, aga kui just kaasaegseid elamispindu silmas pidada, ega siis ju midagi ei pakuta ka. Ja mis turu ostuvõimesse puutub, siis viie aasta pärast on ehitushind veelgi kallim.”

Vesikaare ootab uut printsi

Kõige värskem eramuarendusplaan Kuressaares on Vesikaare kvartal, mille 30 krundiga elamualale otsis vald arendajat enampakkumise korras. Detailplaneeringuga on Vesikaare, Päikese ja Pilve nime kandma hakkavate tänavate äärde ette nähtud 27 kinnistut üksikelamute ja kolm kinnistut korter­elamute tarvis ning omavalitsuse soov on, et sellega tegeleks üks arendaja. Vald tahab, et arendaja ehitaks kõigepealt välja trassid ja tänavad ning alles siis algaks kruntide müük. Nii ei teki olukorda, kus krundid on müüdud, kuid trasse ega tänavaid pole.

Paraku konkurss nurjus, kuna ainsa pakkujaga lepinguni ei jõutud. Pakkumise teinud OÜ Sturvolt esindaja Raul Sink ütleb, et luges konkursi nurjumisest ajalehest. “See oli tõlgendamise küsimus,” sõnab ta. “Suur tahtmine oli olemas ja meie olime huvitatud lepingu sõlmimisest. “Paraku said komistuskiviks erinevad nägemused lepingust tulenevate tasude maksmise tähtaegades.”

Sink tunnistab, et konkursi nurjumine talle heameelt ei tee, kuna 2007. aastal algatati kõnealuse ala planeering just tema initsiatiivil. “Vahepeal on kõik Muratsi metsad täis ehitatud, linna arengu vastu ei tunneks aga nagu mitte keegi huvi. Linna ei taheta juba kümme aastat enam midagi ehitada. Endine Kaarma vald muudkui aga andis ehituslube, linn ei teinud midagi. Seesama Vesikaare oleks linnas oma 27 krundiga jälle üks terviklikult lahendatud piirkond,” nendib ta.

Liis Koppel

Vallaarhitekt Liis Koppel selgitas, et eelkirjeldatud detailplaneeringud ootavad oma perspektiivi ja soodsat aega. “Kuressaares võiks olla tunduvalt suurem uute elamispindade (nii eramute kui ka korterelamute) ehitus ja pakkumine. Aga siin ei ole tegu ainult pikkade planeerimis- ja projekteerimisetappidega. Nende järel on suur kaal nii arendajate kui ka ostjate finantsseisudel.

Omavalitsustel on olnud varasemalt erinevad põhimõtted ja lähenemised nii planeeringualastes kui ka projekteerimis­alastes küsimustes – sellest tulenevalt on ka piirkonniti olnud väga erinevad tulemused. See on taustsüsteemi ja suhtumise küsimus, kas tegu on olnud pigem progressiga või regressiga.

Arengute ja meie kõigi parema elukeskkonna nimel pingutavad kõik osapooled, et saada parimad võimalikud lahendused. Ka omavalitsuses on kõik pidevas protsessis.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 488 korda, sh täna 1)