Saare maakonnas on iga viies 1. klassi laps ülekaaluline (14)

“Ligi viiendik Saare maakonna 1. klassi õpilastest on ülekaalulised,” tõdevad Tervise Arengu Instituudi raporti “Euroopa laste rasvumise seire” koostanud Anneken Metsoja, Liis Nelis ja Eha Nurk.

Laste ülekaalulisus on rahva tervise ja heaolu seisukohalt tõsine probleem nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides, kuna suurendab ülekaalulisuse ja erinevate terviseprobleemide – II tüübi diabeedi ja südameveresoonkonnahaiguste – riski ka täiskasvanueas.

Olukorra parandamine eeldab põhjalike ja esinduslike andmete olemasolu ning regulaarselt Maailma Terviseorganisatsiooni laste rasvumise seire algatuse (COSI) raames toimuv uuring on hea vahend selliste andmete kogumiseks, aidates hinnata erinevate võetud meetmete mõju.

Laste ülekaalulisuse ja rasvumise hindamiseks korraldati uuring, mille välitööd toimusid 2016. aasta kevadel. Valim hõlmas kõiki Eesti üldhariduskoolide 1. klasside õpilasi vanuses 7–8 eluaastat.

Üle kümnendiku lastest rasvunud

Saaremaalt osales uuringus 273 last ehk 138 poissi ja 135 tüdrukut. Neist lastest olid normaalkaalus 70 ehk 65% poistest ja 74% tüdrukutest.

Saare maakonnas osutus ülekaaluliseks Eesti keskmisest suurem protsent lapsi, ligi viiendik ehk 19–20% poistest ja 19% tüdrukutest. Ülekaalulistele lisaks olid uuringus osalenud Saare maakonna lastest rasvunud 11% ehk 15% poistest ja 7% tüdrukutest.

Kogu Eesti peale oli ülemäärase kehakaaluga 26% kõigist uuritavatest. Rasvunuid oli kõigist uuringus osalenud lastest 10%.

Kõige rohkem ülemäärase kehakaaluga lapsi oli Hiiu- (37%) ja Läänemaal (35%). Nii ülekaalu kui ka rasvumise levimus oli suurem poiste hulgas.

TAI uuringu andmetel oli Eestis ülekaaluline või rasvunud ligikaudu iga neljas 1. klassi õpilane, mis on siiski veidi vähem kui 2014. aastal läbiviidud rahvastiku toitumise uuringus (TAI 2016) osalenud 6–9-aastaste laste keskmine ehk ligikaudu iga kolmas laps (31%).

Sellele vaatamata on ülemäärase kehakaaluga laste osakaal võimalikke kaasnevaid terviseriske silmas pidades märkimisväärne ja murettekitav.

Ülemäärase kehakaalu olulised tegurid on tasakaalustamata toitumine ja/või vähene liikumine, mida kinnitavad ka selle uuringu tulemused.

Analüüside põhjal võib väita, et tervisliku kehamassiindeksi saavutamisel või säilitamisel on abiks lapse kaasamine õppetöövälistesse liikumise või spordiga seotud huviringidesse ning jälgimine, et lisaks muudele toidukordadele oleks lapsele tagatud ka tasakaalustatud hommikueine.

Spordiringid koolide juures

Kuigi koolikeskkonna te­gureid selle uurimismudeli tõttu õpilaste kehamassi­in­deksi­ga otseselt seostada ei saa, on hea tõdeda, et 17% koolides oli tunniplaanis rohkem liikumistunde, kui riiklikult ette nähtud.

Väga paljude koolide juures korraldati ka spordi ja liikumisega seotud huviringe, kusjuures enamiku koolide juures oli olemas õpilastele ka tasuta võimalus. Samuti on positiivne, et suurel osal 1. klassi õpilastest oli võimalus kasutada spordisaale ja mänguväljakuid ja saada koolis tasuta puu- ja köögivilju ning maitsestamata piimatooteid. Siiski olid paljudes koolides õpilastele kätte­saadavad ka maiustused ja magustatud mahla- ja karastusjoogid, mis tervislikku eluviisi ei soodusta.

Linnades elavad lapsed liikusid kooli ja koolist koju jalgsi või rattaga sagedamini kui asulates või külades elavad lapsed.

Koolitee ohutust hinnati maakonniti erinevalt, alates keskmiselt 3,1 pallist Läänemaa koolides kuni 6,1 pallini Valgamaa koolides.

Saare maakonna koolide esindajate keskmine hinnang koolitee ohutusele 10-pallisel skaalal oli 4,13. 10-pallisel skaalal tähendas “1”, et koolitee on täiesti ohutu, ja „10“ tähendas, et koolitee on üliohtlik. Üle-eestiline koolide keskmine ohutushinne oli 4,7.

Toitumisõpe toimus enamikus koolides (85%) teiste tundide osana (inimeseõpetus, kodundus jt), kuid 14 koolis (3%) oli toitumisõpetus tunniplaanis eraldi õppeainena ja 12% koolides puudus toitumisõpetus õppekavast täielikult.

Ligi 3/4 koolides toimusid tervislikke eluviise ja harjumusi kujundavad algatused või projektid kõikides 1. klassides ja nelja kooli puhul vähemalt ühes 1. klassis, ülejäänud koolides selliseid algatusi ei toimunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 123 korda, sh täna 1)