Stabiilsus – selguse ja lihtsuse vili (7)

Kalle Laanet

“Kirjutasin mõni aeg tagasi Postimehes hiljutistest maksumuudatustest. Üsna ootuspäraselt küsis paar lähemat tuttavat seejärel minu käest, kas olen oma tegevusvaldkonda muutnud?” kirjutab riigikogu aseesimees, saarlane Kalle Laanet. “Olen ju ise korduvalt rõhutanud, et tegutsen mulle hästi tuttavates valdkondades, milleks on eelkõige turvalisus, julgeolek.”

Riigikogu liikmena lasub mul kohustus mõista suuremat, riiklikku ja rahvusvahelist pilti. Vastan siinkohal nii oma tuttavatele kui ka lehelugejatele, et valdkonda ma vahetanud ei ole ja esialgu ei kavatsegi. Minu õpitud eriala ja varasematest ametitest saadud kogemuste peamine sisu oli ja on julgeolek, turvatunne – kodanike, meie inimeste heaolu üks alustaladest.

Metsas tunneb end turvalisemalt tugev isend. Tugevam ja paremas toonuses loom saab kindlamini saagi kätte või pääseb vaenlase eest põgenema. Olenevalt sellest, kas ta on sööja või söödav. Riikide hulgas on homne vabadus kindlam suuremal ja tugevamal. Väiksem peab olema eriti tugev, et seeläbi saada tugevad liitlased, kelle toel oma vabadust hoida. Riikliku, ühiskondliku tugevuse üks kindel nõue on stabiilsus ning selle eeldused on selgus, usaldusväärsus, areng ja edenemine.

Kui senine võrdlemisi lihtne ja seetõttu ka selge maksu–süsteem lammutatakse ning lisaks hakkab maksutulu kiiresti langema, siis on see esimese asjana nii sise- kui ka välisjulgeoleku probleem. Koht eelseisvate valimiste nimekirjas ja erakonna küsitlustulemuste põhine toetus seda ei ole. Niisiis on maksundus otseselt julgeoleku teema, minu teema. Vajalike uute teadmiste omandamine on vaid üks osa minu poolt niikuinii toetatavast elukestva õppe mõtteviisist.

Ka haridus on julgeoleku teema

Siit kohe ka teine julgeoleku teema, mis pigem päevapoliitikast huvitatute jaoks taandub kuhugi nimekirja teise kümnesse – haridus. Just hariduse puudujäägid riiklike küsimuste otsustajate hulgas on toonud mitmete tänaste probleemideni, mis on ülimalt olulised meie põhiseaduses sätestatud põhiseaduslike institutsioonide esmaste ülesannetena: “… mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade…”

Lihtne seoserida 1: kui maksutulu kahaneb, kahanevad võimalused kulutada raha nii riigikaitsele kui ka haridusele, muust rääkimata. Miks on haridus riikliku julgeoleku vaatest nii oluline? Sellel teemal arutlegem edaspidi, kuid kinnitan, et see on väga oluline riikliku julgeoleku sisend!

Lihtne seoserida 2: kui maksudega mängitakse, siis ettevõtluskeskkond kannatab, sest uusi ettevõtteid luuakse vähem; välisinvesteeringud kahanevad; rahvusvahelised, aga ka mõned kohalikud ettevõtted kolivad paremasse keskkonda, sest pikaajalise tegevuse kavandamiseks on vaja kindlust, usaldust järgmiste perioodide suhtes.

Selle tõttu kahaneb maksutulu veelgi, töötus kasvab, hakkajamad emigreeruvad, et leida paremaid töö- ja elamistingimusi mujal. Nende (naaber)riikide, kuhu emigreerutakse, maksutulu ja maine paranevad, ettevõtluse konkurentsivõime kasvab, riiklik kindlus kogub jõudu, mis omakorda kahandab suhteliselt meie riigi vastavaid võimekusi.

Lihtne seoserida 3: kui hakkajamad vanemad emigreeruvad, lähevad nendega kaasa lapsed; elanikkond ja asustustihedus kahaneb, veel rohkem koole suletakse, siiajääjate võimalused hariduse saamiseks kahanevad, kulud ühe lapse või noore haridusele kasvavad; riigieelarve kuluefektiivsus kahaneb. See viimane, kuluefektiivsus, on avalike teenuste üks peamisi näitajaid, kuid pole veel kuulda-näha olnud, et seda Eestis adekvaatselt mõõdetaks ja tulemusi avalikult tutvustataks.

Neid seoseridu on veel ja veel, kuid asja mõistmiseks piisab siin väljatoodud kolmestki. Kokkuvõttes kahaneb riigi eelarve nii absoluutväärtuses kui ka suhteliselt. Mõistagi jääb ka otsesele riigikaitsele vähem ressurssi, nii rahaliselt, isikuliselt kui ka teadmiste-oskuse poolest.

Ka tavainimene saagu aru

Veel rahaasjade ja maksunduse selgusest. Üks mu hea tuttav, rahanduse ja raamatupidamise asjatundja, on mulle korduvalt rääkinud, kuidas tema erinevad õppejõud erinevates Lääne-Euroopa ülikoolides kordasid kui mantrat üht lihtsat tõde: kui keegi räägib teile raamatupidamisest ja te ei saa temast aru, siis – juhul, kui olete vähemalt kuus talve koolis käinud – on viga rääkijas. Teisisõnu, raamatupidamise sisemistest tehnilistest üksikasjadest ja nende rohkusest hoolimata peab igasugune arveraamat olema peetud selliselt, et tavaline inimene saab sellest ja vastavast jutust aru. Vastasel korral on tegemist asjatundmatuse või pettuse või mõlemaga. Esialgu tundus see mulle tema kui vastava ala asjatundja mõõduka kelkimise või ülbitsemisena, kuid asja üle korduvalt järele mõeldes ning rahanduse ja eelarve asjadega järk-järgult tutvudes mõistan üha enam, kui õigus tal on.

Seesama tuttav rõhutab hariduse, teadmiste ja lihtsuse seost ning toob näiteks Eesti vanema põlve majandusteadlase, akadeemik Mihhail Bronsteini, kes tema sõnul oskab kõik keerulised asjad lihtsalt ära seletada. Olen nõus, et see on tõelise akadeemiku omadus ja mitte vastupidi, kui tähtsuse rõhutamiseks ja sageli oma tabureti ehk töökoha kaitseks lihtsad asjad keeruliseks aetakse.

Selle kohta, kuidas asjad keeruliseks ajada võib, on mul värske näide. Mu eelmise maksualase kirjutise kommentaarides leidus Ülo Ennuste kriitika minu poolt artiklis viidatud autori Tiit Riismaa aadressil. Ennuste kirjutas halvustavas toonis kommentaari, milles väitis ka, et Riismaal pole maksundusalaseid teadustulemusi ja seega ta justkui ei tea maksundusest midagi. Põlgan suhtumist ad hominem ehk vaidluses vastase seisukohtade asemel tema isiku ründamist. Ma ei taha laskuda samale tasemele. Püüan hoiduda hinnangu andmisest, kuid pakun mõtisklemiseks ühe tutvustuse, mille leidsin, kui tundsin huvi Ennuste teadussaavutuste vastu. Vikipeedias ülima tõenäosusega isiku enda kirjutatud artikli esimene lõik on järgmine: “On peamiselt töötanud makroökonoomika alal, eeskätt mittekonventsionaalselt heterodokssel evolutsioonilisel mehhanismide modelleerimise tiival, rahvusvaheliselt avaldanud rahvuslike majandusmehhanismide stohhastilise optimeerimise ning Eesti majandussüsteemi transitsioonide alalt.”

Niipaljukest siis “asjatundjate” selgusest ja lihtsusest.

Mis kokkupuude on sellel lool Saaremaaga? Selle aasta algusest on Saaremaa üks suur omavalitsus. Nagu teame, on omavalitsuse roll kohaliku elu korraldamine nii, et seal elavad inimesed tunnevad end kenasti. Selle eeldus on, et vallavalitsuses töötavad inimesed saavad aru inimeste ootustest ja reageerivad sellele vastavalt. Eriti oluline on inimese jaoks ametniku lihtne selgitus, kuidas üks või teine probleem lahendada, mitte keeruline juriidiline argumentatsioon, miks ta aidata ei saa.

Soovin meile kõigile oskust ja tahet selgitada keerulisi asju võimalikult selgelt, lihtsalt, arusaadavalt, usaldusväärselt, tõhusalt!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 747 korda, sh täna 1)