Tervis vajab kevadel õiget turgutamist (3)

Üha enam inimesi pöördub esimeste haigusilmingute puhul esmajoones loodusravi poole ning eelistab puhast ja naturaalset immuunsüsteemi turgutust. Apteegis võtab pakutavate vitamiinide ja toidulisandite lai valik silme eest kirjuks ning teeb sageli üsna nõutuks.

TERVIST LOODUSEST: ravimitele eelistab Johanna võimalusel naturaalseid looduslikke turgutajaid, immuunsüsteemi tugevdajaid ja vajadusel toidulisandeid.



Kolmeaastase Danieli ema Johanna Sepp on alati pooldanud tervislikke eluviise ja on oma kodusesse apteegikappi varunud eelkõige looduslikke ravivahendeid. Sellel teemal on noor ema teadmisi kogunud juba pikka aega, omandanud teadmisi Tallinna ülikooli terviseteaduste instituudis ja lugenud juurde nii meditsiinikirjandust kui ka vastavate teadus­uuringute kohta ning on jõudnud arusaamisele, et tervise võtmesõnad on liikumine, keskkond ja mõtlemine.

Smuutid oma raviväega

Samuti on tähtis roll kosmeetikal ja toitumisel, mis mõlemad meie organismi mõjutavad. “Esimeste külmetushaiguste nähtude puhul loobume täielikult igasugustest rafineeritud jahudest ja maiustustest, sest bakterid toituvad glükoosist. Piirame piimatoodete tarbimist, eriti nohu ja köha korral, kuna kaseiin tekitab organismis ohtralt lima,” räägib Johanna.

Menüüsse lülitub looduslik ravivägi näiteks smuutide näol. Sügavkülma on varutud vaarikaid, maasikaid, mustikaid, aroonia- ja astelpajumarju. Käiku lähevad mesi, sidrun ja ingver, millest on hea tervist turgutavat teed teha.

“Küüslaugu asemel sööb laps haiguse ajal küüslaugutablette, mida ta koos toiduga võttes vähe kergemalt tolereerib. Samuti on meil käepärast C-vitamiin, mis aitab külmetushaiguste korral tervenemisele suurepäraselt kaasa,” kinnitab Johanna.

Eelisjärjekorras võetaksegi appi toidulisandid, mitte ravimid ning alati on kergem haigusi ennetada, kui neid hiljem ravida. “Kuna inimene ei ole ise võimeline C-vitamiini tootma, on just selle puudus tihti immuunsüsteemi nõrgestajaks. Oluline on aga kasutada puhast ja kvaliteetset C-vitamiini,” rõhutab Johanna.

Teine immuunsüsteemi “õlitaja” on D-vitamiin, mis Johanna sõnul peab samuti olema võimalikult puhas ja lisaainete (kunstlikud värvained, suhkur, pärm, nisu jne) vaba ning toodetud külmpressitud õliga. D-vitamiini võtab ta tilkade või geelkapslite kujul hommikul koos toiduga.

Kasutust leiab sipelgapuukoor ehk Pau D’Arco, mille kuur aitab haige lapse jälle terveks ravida ja mida Johanna pere kasutab ka valuvaigistina. Apteegis leiduvaid valuvaigisteid Johanna kodust ei leia.

“Olen täheldanud ka aluselise vee joomise kasutegureid. Piisab, kui veele lisada sidrunit, laimi või kurki, ning see on üks lihtsamaid viise organismile tuge pakkuda. Dr Riina Raudsik soovitab veele lisada ka veidi Himaalaja roosat soola või söögisoodat, mis aitab organismis aluse-happe tasakaalu paika saada,” lisab ta.

Kellele ja mis lisandeid?

Apteeki võib inimene minna eesmärgiga soetada paar tervist toetavat toidulisandit, kuid lai valik võtab sageli kukalt kratsima. Farmatseut Kätlin Arge sõnul ei vaja täisväärtuslikku toitu tarbiv organism tegelikult toidulisandeid, küll on aga talvisel ajal oluline võtta juurde D-vitamiini.

“D-vitamiin osaleb meie organismis nii paljudes protsessides – immuunsuse toimimises, südamelihase töös jne. Meie laiuskraadidel ei saa inimesed seda piisavalt,” selgitab Arge. Ta lisab, et kõigepealt tuleks kriitiliselt üle vaadata näiteks lapse toidulaud, et seal ei leiduks vaid makarone ja mannaputru, vastasel korral on ka lapsel vaja toidulisandeid juurde võtta.

“Tänapäeval on väga head vitamiinipreparaadid. Näiteks võiks laps võtta paar kuud multivitamiini. Kui laps ei söö piimatooteid, tuleks juurde anda kaltsiumi, mis on hädavajalik luumassi kasvatamiseks. Sportlased omakorda ei saa magneesiumita, nagu ka intensiivselt kasvav organism, sealhulgas puberteedieas noored,” rõhutab farmatseut.

Väsimuse korral soovitab ta eriti suitsetajatel võtta C-vitamiini. Diabeetikud ja südame-veresoonkonnahaigusi põdevad inimesed peaksid kaaluma B-grupi vitamiinide tarbimist, samuti on oluline, et organism saaks piisavalt magneesiumi ja rauda. Viimast ei tasu aga kindlasti pelgalt igaks juhuks võtta. “Pigem olgu väike rauapuudus kui selle üleküllus. Vereanalüüs näitab täpse taseme ning alles siis tuleks rauda hakata doseerima,” räägib Arge.

Samuti tuleb teadlikult suhtuda loodusravisse ja taimedesse. Oluline on teada, et paljud ravimid ei sobi kokku mitme taimega, mis pealtnäha võivad tunduda ohutud, kuid võivad valesti tarbimise korral hoopis probleeme põhjustada. “Küsimuste korral võib alati pöörduda apteekri poole,” sõnab Kätlin Arge.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 298 korda, sh täna 1)