Kuressaare Soojuse korsten ei suitse (VAATA KA VIDEOT)

Kuressaare linna kaugkütte eest hoolitsev ettevõte toodab soojust 24/7 sõltumata aastaajast ja juhib seda kahe toru kaudu kogu linna peale laiali.

Kuressaare Soojuse katlaruumis läheb ühes nurgas seinast välja toru, mille küljes on suur kraan. Saarte Häälele kaugkütte saladusi tutvustav firma juhatuse liige Jaan Mehik noogutab küsimuse peale, et kas seda kraani keerates saaks sisuliselt kogu Kuressaare ilma kütteta jätta.

Kuid ilma naljata – linna varustataksegi kahe peamagistraaliga, mida mööda soe vesi Kuressaare Soojuse Kalevi tänaval asuvast soojusjaamast välja läheb. Üks suund läheb Ida-Niidu poole ja teine kesklinna ning sealt Tuulte Roosi.

Roheline vesi

Kõigepealt köetakse Kuressaare Soojuses vesi kuumaks. Selleks kasutatakse hakkpuitu, mida kulub keskmiselt 500 kuupmeetrit ööpäevas. Varuks on ka õliküte. See läheb käiku juhul, kui talved hirmus külmad on.

Nagu öeldud, siis majast läheb välja pealevoolutoru, mida mööda juhitakse vesi elamutesse. Seal on soojusvahetid, mis võtavad veest soojuse ja kannavad selle üle maja oma küttesüsteemis olevale veele ning selle abil jõuab soojus radiaatoritesse. Sisuliselt on kortermajades samasugune süsteem nagu Kuressaare Soojuses endas. Ainult hakkpuidu asemel kasutatakse kütteks sooja vett ja peamagistraalide asemel on maja küttetorustik.

PEAKRAAN: Sellest kraanist keerates võiks Jaan Mehik põhimõtteliselt Kuressaare linna kütteta jätta.
Maanus Masing

Jaan Mehiku sõnul on mõnes vanemas majas ka otsesüsteem, mis juhib Kuressaare Soojusest tuleva vee otse radiaatoritesse ringlema. Kui soojast veest on maja tarbeks soojus võetud, juhitakse jahenenud vesi tagasivoolutorude kaudu Kuressaare Soojusesse, kus seda uuesti köetakse ja ring kordub. Torudes ringlev vesi on muide roheliseks värvitud, et võimalike lekete puhul oleks paremini näha, millega tegu.

Väljuva vee temperatuur on Mehiku sõnul sõltuv ilmast. Miinus 20 kraadiga on see ca 105–110 kraadi, mõne miinuse korral 80 kraadi.

Kokku on Kuressaares soojatorusid läbimõõduga 20–300 mm umbes 34 kilomeetrit. Kõige kaugem kütet vajav punkt on Tuulte Roosi lasteaed, kuhu soojus jõuab sõltuvalt aastaajast (talvel on liikumine kiirem – R. V.) umbes veerand tunniga.

Torudes ei jahtu vesi ära seepärast, et torud on isoleeritud ja tal pole aega jahtuda. Soe vesi jõuab majadesse üsna kiiresti.

Korstnad auravad

Jaan Mehik toonitab ka seda, et Kuressaare Soojuse korstnad ei suitse, nagu inimesed vahel ekslikult arvavad. Korstnad auravad. Korstnatest tõuseb veeaur, mis on jahutatud 50 kraadi peale. Kütteprotsessis on aur üle sajakraadise temperatuuriga, kuid ka siin kasutatakse auru soojus kütmiseks ära.

Kuressaare Soojuses toodetakse lisaks soojale ka elektrit. Või õigemini on elektritootmine soojatootmise kõrvalprodukt. Hakkpuiduga köetakse 300 kraadi peale ka termaal­õli, mis omakorda aurustab silikoonõli. See aur juhitakse turbiini, mis paneb tööle generaatori.

Mehiku sõnul ei lõpe Kuressaare Soojuses töö kunagi otsa. Suvel tahavad inimesed kraanist sooja vett ikka saada ja seetõttu tuleb ka Kuressaare Soojuses vesi kuumaks ajada.


KURESSAARE SOOJUS

• Kaugküte hakkas Kuressaares arenema 1973. aasta algul. Linnas kuulub ettevõttele kaks katlamaja – Kalevi katlamaja ja Luha katlamaja. Kalevi katlamajas on neli katelt koguvõimsusega 29 MW, millest kahe kütuseks on hakkpuit, puukoor ja saepuru ning kahel põlevkiviõli. Lisaks on katlamajja paigaldatud hakkpuidukatelde suitsugaaside jahutaja-kondenseerija võimsusega 2 MW.

• Kõik katlamajas olevad katlad on veekatlad. Luha katlamajas on kaks veekatelt koguvõimsusega 16 MW, mille kütuseks on põlevkiviõli. Luha katlamaja juhtimine toimub Kalevi katlamajast ja see käivitatakse reeglina siis, kui välisõhu temperatuur langeb alla –8 ºC.

• Aastal 2017 toodeti ettevõttele Kuressaares kuuluvates katlamajades ja koostootmisjaamas kokku 78 148 MWh soojus­energiat, sellest 76 372 MWh (97,7%) puitkütustest.

• Kuressaare Soojusel on Kuressaares 215 lepingulist klienti, soojusvõrguga on ühendatud 320 hoonet.

• AS-ile Kuressaare Soojus kuuluvad 2012. aasta detsembrist ka Kuressaare linna tänavavalgustuse varad, aktsiaselts osutab Kuressaare linnale tänavate valgustamise teenust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 582 korda, sh täna 1)