Maadevahe peakraavi vesi sisaldas taimekaitsevahendite jääke (4)

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgub, et ka Saaremaal ületab taimekaitsevahendite sisaldus pinnavees intensiivse põllumajandustegevusega aladel mõnel juhul piirnorme.

ÜLE NORMI: Kümne põllumehe tegevusiirkonda jääva Maadevahe peakraavi proovid sisaldasid lubatust rohkem taimemürke.
IRINA MÄGI



Keskkonnaministeeriumi vee­osakonna nõunik Timo Kangur ütles, et Saaremaa proovipunktidest leiti üheksa erineva toimeaine jääke, kusjuures kolmes proovis ületas kemikaalide sisaldus natuke ka lubatud piirnorme. “Lood ei ole halvad, aga me ei saa teha ka väga kaugeleulatuvaid järeldusi,” lausus Kangur, kelle sõnul tuleb püsivamate trendide tuvastamiseks uuringuid korrata.

Kõik uuringu käigus võetud veeproovid pärinesid põllumajanduskoormusega piirkondadest. Igast maakonnast võeti valikusse üks pinnavee ja kaks põhjavee punkti. Saaremaal võeti pinnaveeproove Maadevahe peakraavist Põllukülas ja põhjaveeproove Põlluküla Jaagu talu puurkaevust (20,4 m) ja Kangruselja Võrsna allikatest (Laiamaa allikad).

Saaremaa proovivõtupunktidest ületasid taimekaitsevahendite jäägid ainsana piirnorme Maadevahe peakraavist võetud proovides. Maailmas kõige enam kastutatud taimekaitsevahendit glüfosaati leiti Maadevahe peakraavist kahel korral. Üle lubatud normi 0,1 µg/l sisaldas 2017. aasta kevadel võetud proov (0,14 µg/l), 2016. aasta sügisel võetud proovis jäi näit lubatud piiridesse (0,06 µg/l). Glüfosaati sisaldavaid herbitsiide kasutatakse nii põllumajanduses, metsanduses kui ka linnades ja koduaedades umbrohtude tõrjeks.

Kaev ja allikas heas korras

Ühel korral ületas Maadevahe veeproovis piirnormi ka nitraatide sisaldus, kui lubatud 50 mg/l asemel näitas 2017. novembris võetud proov 65 mg/l. Lubatu lähedal oli ka 2016. aasta novembris võetud proov (43 mg/l). Valjala Jaagu talu kaevuvees jäi nitraadisisaldus vahemikku 3,3–17,7 mg/l ja Laiamaa allikates 0,1–1,3 mg/l.

Pestitsiidide lubatud summa oli Maadevahe proovis piirnormist (0,50 µg/l) kõrgem 2016. aasta novembris võetud proovis (0,65 µg/l). Sama proov sisaldas ka normist rohkem glüfosaadi laguprodukti AMPA (0,59). Ülejäänud proovid jäid kõik lubatu piiridesse (0,002–0,15). Pestitsiide leiti ka Jaagu talu kaevust (0,023) ja Laiamaa allikatest (0,21).

Maadevahe peakraavi ühest 2017. aasta sügise proovist leiti ka boskaliide (0,002 µg/l), mida kasutatakse põhiliselt põllukultuuride seenhaiguste tõrjevahendina.

Kõige rohkem leiti taimekaitsevahendite jääke Viljandimaa uuringupunktides – 14 toime­ainet, 22 leidu, neist viiel korral üle lubatud piirväärtuse. Tartumaa uuringupunktides leiti pestitsiide 19 korral, neljal korral üle lubatud piirväärtuse, Ida-Virumaa uuringupunktides 17 korral, üle lubatud piirväärtuse kolmel korral.

Saladuslik peedimürk

Taimekaitsevahendite jääke esines enam kui pooltes proovides. 137 proovist leiti kokku 49 aine jääke. Kõige rohkem ehk kokku 26 proovis leiti kloridasoon-desfenüüli, mida Saaremaal siiski ei tuvastatud. Kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid Eestis ei müüda, mistõttu pole selge, kust need loodusesse jõudsid. Kloridasooni sisaldavat preparaate kasutati Eestis peedi kasvatamisel. Peeti ja suhkrupeeti kasvatati väga intensiivselt nõukogude ajal, kuid tänasel päeval väga vähe.

Enamkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud kolmel korral), glüfosaadi laguainet AMPA-t (14 korral, üle 0,1 µg/l 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral).

Intensiivse põllumajanduse piirkondade valikul kasutati CORI­NE maakasutuse ja PRIA põllumassiivide kaardikihti, millelt näeb infot maakasutuse tüübi ja põldude suuruse kohta. Selle kaardikihi abil saab hinnata põldude osakaalu piirkonnas ja taimekaitsevahendite kasutamise võimalikku intensiivsust. Põhjavee pestitsiidijääkide sisalduse uurimiseks valiti intensiivse põllumajandustegevusega piirkondadest üks allikas ja üks ülemise veekihi kaev. Allikate valikul kasutati keskkonnaregistri EELIS vastavat andmebaasi, kaevude valikul lisaks ka puuraukude registri VEKA andmebaasi.

Timo Kangur ütles, et taimekaitsevahendid kujutavad endast suuremat ohtu põhjaveele neis piirkondades, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Põhjavee kaitstuse kaardiga saab tutvuda maa-ameti kaardirakenduste kaudu. Veeseadusest ja selle alamaktidest ning taimekaitsevahendite kasutamisele kehtestatud nõuetest kinnipidamine peaks tagama, et taimekaitsevahendeid jõuab veekeskkonda minimaalsel määral, lausus Kangur.


Põllumehed on mürkidega kokkuhoidlikud

Maadevahe peakraavi piirkonnas tegutsevad põllumajandustootjad kinnitavad, et kasutavad taimekaitsevahendeid normi piires.

Ennu Vaher

Valjala Seemnekeskuse OÜ juhi Ennu Vaheri sõnul kasutab ta taimekaitsevahenditest glüfosaati ja laia toimespektriga herbitsiidi Ariene. Esiteks piirab mürkide kasutamist eelarve, teisalt toimetab Vaher seemnekasvatajana inspektorite pideva kontrolli all. Ka ei luba seadus peakraavile lähemal kui 10 meetrit tegutseda. “Panen nii minimaalselt, kui annab,” kinnitas Vaher. “Gülfo läheb mul maha sügisel ja poole normi või isegi vähemaga.”

Toomas Tänav

Viljakasvataja Toomas Tänav ütles, et kokku tegutseb piirkonnas kümmekond talunikku-viljakasvatajat. Taimekaitsevahendeid ei uhata põllule suvaliselt, vaid ikka sõltuvalt sellest, mis kultuur maha läheb. Näiteks kasvas Tänaval ühel põllul kaks aastat mesikas ja kaks aastat seda põldu ka ei pritsitud. Taimekaitsevahendite kasutamisel on ette antud norm, mida ei tohi ületada ja mida ei ole soovitav ka vähendada, sest vastasel juhul tekib teatud liiki taimedel resistentsus. “Maksimumnormi ma kunagi ei pane, sest see on ikkagi kulukas, proovin hakkama saada väiksema lubatud kogusega,” rääkis Toomas Tänav. “Mõnel aastal jääb ka midagi tegemata ja see läheb tegelikult vastuollu taimekaitseseadusega,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 092 korda, sh täna 1)