Maakonnaplaneering: Aasia mõju parandab Saaremaa põllumajandust (1)

Riigihalduse minister Jaak Aab kehtestas Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisatud kujul.

Eile ministri allkirja saanud dokument peatub põgusalt põllumajandusel, kui märgib, et Aasia mõju tõus maailmamajanduses toob eeldatavasti kaasa Saaremaa allhankelise tööstuse konkurentsivõime nõrgenemise ja toiduainete maailmaturuhinna tõusu. Esimene neist mõjudest võib ohustada märkimisväärset osa praegu maakonna keskusse koondunud töökohtadest, teine parandab aga põllumajanduse ja toiduainetööstuse väljavaateid.

Ka leiavad maakonnaplaneeringu koostajad, et ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv suurendab mahekaupade ja looduslikest materjalidest toodete turgu. Laieneb ökoturism ja kergliiklusvahendite kasutamine. Kasvab looduslähedast elustiili hindavate linlaste ränne looduskaunites kohtades asuvatesse küladesse.

Planeering peab vajalikuks korrastada olemasolevad ja endised põllumajanduslikud tootmisalad (farmid, laod, kuivatid, silohoidlad jmt) ja lammutada mittevajalikud ehitised.

Pikemalt käsitleb planeering väärtuslikku põllumajandusmaad. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaad tuleb kasutada eelkõige toidu tootmiseks, säilitades traditsioonilise maastikulise liigendatuse, vältides nende maade sihtotstarbe muutmist ning minimeerides nendele maadele ehitiste ehitamist. Saare maakonnas loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks põllumajandusmaa massiive, mille mulla reaalboniteet on vähemalt 35 hindepunkti, suurus vähemalt 5 ha ja mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Lisaks loetakse Saare maakonnas väärtuslikeks kõik maaparandussüsteemidega põllumajandusmaad ja inventeeritud poollooduslikud kooslused.

Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada ja selle sihtotstarvet muuta üksnes avalikes huvides. Väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel.

Uue maakonnaplaneeringu peamine ülesanne on anda suunised maakonna kestliku ruumilise arengu loomiseks, tagades tasakaalustatud ruumistruktuuri ja elukvaliteedi olukorras, kus maakonna asustus on jaotunud ebaühtlaselt ning elanikkond on pikema ajaperioodi jooksul kahanemas ja vananemas. Kui rahvastik kahaneb praeguses tempos, siis elab aastal 2030 maakonnas ligikaudu 26 000 inimest.

Nagu kogu riigis, nii ka Saare maakonnas on selle trendi mõjud eriti tuntavad maapiirkonnas, kus tööjõu arvukus kahaneb, mistõttu ettevõtlusvõimalused halvenevad, teenuseid kontsentreeritakse ja vajadused sotsiaalhoolekande järele kasvavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 176 korda, sh täna 1)