Meie suurim väärtus (6)

“Kadakased karjamaad, puhtad mererannad, palju looduslikku metsa, puhas ja turvaline linnakeskkond – need peaksid olema väärtused, mis saarele elanikke ja nendega koos ka töökohti juurde toovad,” kirjutab Leisi Lapikoja perenaine Maire Forsel. “See on suurim väärtus, mis meil pakkuda on.”

Saaremaal käib praegu ideekorje uue arengukava koostamiseks aastateks 2019–2030. Saatsin minagi oma mõtted.

Mis on need viis olulisimat lahendamist vajavat probleemi, millele peaks Saaremaa vallas tähelepanu pöörama (alustades kõige tähtsamast)?

Post (pakiautomaadid) – saarel on palju mikroettevõtjaid, kelle jaoks on oluline, et saaks oma toodangut probleemideta ja kiiresti klientidele saata. Ka materjale või toorainet ostavad paljud mikroettevõtjad väikeses koguses, kasutades postiteenust. Kuna ost-müük kolib aina enam internetti, siis oleks väga oluline, et meie maapiirkondades oleks rohkem pakiautomaate. Omniva võiks sellele mõelda, kuna tegemist ju riigifirmaga ja elu edenemine maal võiks olla iga riigiettevõtte auasi.

Transport – regulaarne lennuliiklus Soome ja Rootsiga oleks paljudele vajalik. Sujuv lennuliiklus Tallinnaga on muidugi elementaarne.

Kokkulepped valla teha

Tasuta bussiliiklust ma ei poolda. Pigem oleks oluline sisse seada vajaduspõhine transport – et saarel on tööl dispetšer, kes vahendab vajaduspõhist transporti ja lepingulised auto- või bussijuhid üle terve saare. Meil on siin saarel väga palju mikroettevõtjaid, kellele annaks sõiduteenuse pakkumine võimaluse veidikegi käivet kasvatada. Regulaarliinidel võiksid sõitma jääda vaid sellised bussid, kuhu tõesti reisijaid jagub.

Internet – valguskaabel peaks jõudma igasse metsatallu ja seda taskukohase liitumistasuga, nii nagu see DigiSaare projekti raames kavandatud oli. Ilma internetita ei toimi tänapäeval ükski ettevõtlus, aga ka hajaasustuses elavad inimesed peaksid saama probleemideta ettevõtlusega tegelda, rääkimata riigi teenuste kasutamisest.

Nii post, transport kui ka internet – kõige sellega peaks tegelema vald, sõlmima vastavad kokkulepped ja seisma selle eest, et kõik need paremad võimalused saarele loodaks. Meie maksuraha on ju valla käes, keegi teine seda raha saarerahva elu edendamiseks kasutada ei saa.

Saaremaa vald 2030. a

Kõik taristuprobleemid on lahendatud – pakiautomaadid igas suuremas külas, lairibaprojekt on lõpule viidud ja vajaduspõhine transpordikorraldus toimib.

Oleme teinud kokkuleppe, et Saaremaa suurimat väärtust – looduskeskkonda – tuleb hoida ja lõpetatud on kõik keskkonda kahjustavad tegevused. Meie, kes me puht geograafiliselt elame sellises kohas, kus puhas õhk, vesi ja muld on praegu veel tasuta käes ja igapäevane normaalsus, peaksime mõistma, kui oluline on seda hoida. See on parim, mis meil on. Tänu sellele on meil võimalus end turundada ja siia aina enam selliseid inimesi elama meelitada, kes sellise puutumatu looduskeskkonna järele igatsevad. Aastaks 2030 võiksid meie külad olla täitunud nii uusmaakate kui ka koju tagasitulnutega – kõigi nendega, kes oskavad väärtustada Saaremaad kui parimat elukeskkonda maailmas.

Aina rohkem inimesi on mõistnud, et elame turumajanduses ja meil on võimalus olla ise endale tööandjaks. Mentaliteet, et keegi teine peab looma töökohti või andma meile toetusraha ettevõtlusega tegelemiseks, on aastaks 2030 kadunud. Saarlane on julge, hakkaja ja tegus, valmis ise endale töökoha looma ja oma elu eest vastutama.Kuidas selleni jõuda? Vald võtab taristuprobleemide lahendamise oma suurimaks prioriteediks.

Lõpetame kõik loodust kahjustavad tegevused ja võtame oma suureks eesmärgiks Saaremaa kui maailmas ainulaadse puhta ja puutumatu elukeskkonna hoidmise ja arendamise. Lõpetame nende ettevõtjate premeerimise, kes suudavad suurt käivet teha vaid puiduekspordiga, seda väärindamata.

Lõpetame linnujahiturismi ja asendame selle linnuvaatlusturismiga. Linnuvaatlus on maailmas aina suurenev trend ja annaks juba varakevadel meie turismiettevõtjatele käivet, niisamuti ka sügisel, kui aktiivsem turismihooaeg juba möödas. Pealegi kui tahame, et saarele tuleksid inimesed just meie väärtusliku looduskeskkonna pärast, siis ei saa me lubada nende kodu lähedal iga-aastast paugutamist ja tapatalguid.

Turismisektor keskendub aina enam looduskeskkonna väärtustamisele (orhideereisid, aastaringne veretu jaht jm).

Saaremaa arenduskeskus jätkab oma suurepäraste ettevõtluskoolitustega. Ka koolides tuleks sisse viia põhjalikum ettevõtlusõpetus – kasvõi lihtsate näidete varal, et tekitada noortes huvi ettevõtluse vastu ja süstida neisse ettevõtja mõtteviisi. Me tuleme sealt, kust me tuleme ja nõukaaegne mentaliteet, et riik peab kõige eest hoolitsema, on paljudes kahjuks säilinud – et seda mentaliteeti muuta, peaks ettevõtluskoolitused jõudma igasse maanurka, nii nagu tegelikult SAK on ka siiani teinud. Niisamuti peaks SAK jätkama ka säästvate energiaallikate koolitustega (päikese- ja tuuleenergia propageerimisega).

Saaremaa Silicon Valley

“Hullu” idee, kuidas elu Saaremaa vallas paremaks muuta, käis välja Märt Aro juba paar aastat tagasi, kui olime ühe väikese IKT-ettevõtjate seltskonnaga Leisi Lapikojas Saaremaa tuleviku üle aru pidamas. Panen selle idee siia kirja mõningate omapoolsete lisandustega.

Saaremaale tuleks ehitada väike IKT-ettevõtjate linnak (küla või linnaosa), kuhu koonduksid erinevad start-up-firmad ja kõik need, kelle ettevõte tegeleb mingi IKT-teenuse pakkumise või arendamisega. See ei ole utoopia, sest juba praegu on siin mõned sellised ettevõtted olemas, kes muidugi saarelt kogu oma kaadrit ei leia. Mis on sellise IKT-ettevõtjate linnaku kasu saarele? Palju uusi maksumaksjaid – selles valdkonnas on palgad teatavasti kõrged ja nendelt laekuv maks tooks saarele raha juurde. Palju uusi jõukaid kliente teistele saare ettevõtjatele. Koolidesse rohkem lapsi – saarele kolitakse koos peredega, nii et lapsed pannakse siin kooli. Miks peaks üks IKT-ettevõte tahtma siia tulla? Vastus on väga lihtne – meie turvalise ja ilusa elukeskkonna pärast. Nad oskavad meie puutumatut looduskeskkonda sageli palju paremini hinnata kui me ise.

Lühendatult blogist: http://maireforsel.ee/blogi

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 894 korda, sh täna 1)