Kuressaare saab 455

Esmakordselt tähistab linn oma sünnipäeva Saaremaa valla koosseisus.

JUUBELID: Fotomeenutus linna 450. sünnipäevast aastal 2013. Seekordsel ümmargusel tähtpäeval avatakse
puhkpillihelide saatel uus purskkaev kuursaali juures.
Anu Vares

Ehkki linna juubeliüritused said alguse juba 29. aprillil, tipneb sünnipäeva pidamine 4. mail uue purskkaevu avamisega kuursaali juures ja Marju Läniku lauludega.

Auväärse juubeli puhul, mida 455. sünnipäev kahtlemata on, tasub heita pilk ajalukku. 2011. aastal linna teenetemärgi pälvinud ajaloolane Bruno Pao rõhutab, et Kuressaare on ajalooline Eesti linn, vaatamata sellele, et kunagi kuulus ta ka Riia alla.

Pao, kelle jaoks oli Kuressaare esimene nooruse linn, mäletab veel ka seda aega, kui vanemad inimesed ütlesid hobuvankriga linna sõites: “Lähme Arensburgi!”

“See kõlas suursuguselt ja seda öeldi uhkelt. Linn oli seda väärt oma ajalooliste ehitiste ja pargi ning mereranna õdususe poolest,” sõnab ta.

Bruno Pao meenutab ka lehmade kojutulekut Roomassaare karjamaalt, perenaiste hõikeid ja kojameeste pahandamist põllurammu tänavatelt korjamise pärast. “See pahandamine oli öeldud suusoojenduseks, sest kojamehel oli ka oma peenramaa, puud ja põõsad. Patisaksadki harjusid vedelväetise lõhnadega.”

Neile aga, kes muretsevad, et linn on haldusreformiga jäänud suure Saaremaa valla varju ja justkui selles lahustunud, ütleb Bruno Pao: “Linn on linlaste kodukoht, mitte küla suures Saaremaa vallas. Meil pole veel muret koolide likvideerimise ja arstiabi abituse pärast, meil on LED-tänavavalgustus, kiire internet ja suurem kauba valik marketites. Linnale omane sumin ja väikelinna kuulujutud.”

Linna rolli vähenemise pärast suure valla koosseisus ei tunne muret ka tänavu Kuressaare teenetemärgi pälvinud Olavi Pesti, Saaremaa muuseumi teadusdirektor.

“455 aastat tagasi hertsog Magnuselt linna õigused saanud nüüdne asum on paratamatult Saare- ja Muhumaa peamine keskus ja ilmselt vältimatult ka jääb selleks,” ütleb Pesti. “Usun, et valla varju ta küll ei jää – pigem on küsimus selles, et Saaremaa püsiks elujõulise vallana ning põliselanikest päris tühjaks ei jookseks, ei muutuks mingi indiaani reservaadi taoliseks, mille maaelanikud tegeleksid põhiliselt turistide, suvitajate ja muude tulnukate lõbustamisega.”

Optimistlikuma noodiga lõpetades meenutab Olavi Pesti aga Kuressaares sündinud Saaremaa kirjaniku Tarmo Tederi kunagi ühes Sirbi essees kirjutatud lauset, et “Kuressaare on üks emane linn Saaremaa kõhu all.”.

Rõõmustagem siis ka seetõttu, nagu ütleb Bruno Pao, et elame linnas, kus paljud tunnevad üksteist ja raekoja eest läbi astudes võib vastu tulla ka vallavanem, kes ühtlasi täidab ka linnapea kohustusi ja tähistab ühes linnakodanikega ka linna juubelit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 62 korda, sh täna 1)