Orissaare rahvas näeb restaureeritud Maasilinna kultuurikeskusena (6)

Orissaare külje all asuva Maasi ordulinnuse varemetest võiks tulevikus saada kohalike elanike koostöö toel toimiv kultuuri- ja turismikeskus.

TALGUD MAASILINNAS: Laupäeval peetud talgutel jäid pildile vasakult Vello Runthal, Eda Kesküla, Katrin Vaher, Ene Kööts, Elo Lember, Reet Saulin, Kristofer Rauk, Gertrud Saks, Silvi Teesalu.
Neeme Kööts

Maasilinna arendamise üks eestvedajaid Silvi Teesalu rääkis, et eesmärk on lülitada Maasilinn Saaremaa valla arengukavasse, saamaks toetusi linnuse varemete väljakaevamiste ja rekonstrueerimistööde jätkamiseks.

Ideaalis võiks ordulinnuse külastajaid alati vastu võtta giid. Linnuse ülaosas peaks aga olema istumiskoht merevaate nautimiseks ja rannas paadisild ning paadimees teeks huvilistele väikesi paadisõite. Suve teisel poolel tasub aga mõelda mõne teemakohase näitemängu ettekandmisele. Maasilinnas, mida suvehooajal külastab kuus 3000 inimest, saab näitemängu kulude katteks loota külastajate väiksele rahalisele toele. Idee on panna kohalikke elanikke talvel suvise etenduse tarvis riideid õmblema. “Kes teeb kleidi, kes seeliku või põlle. Usun, et selliseid naisi ja mehi, kes aitavad, leian ma küll,” märkis Teesalu.

Hea näite sellest, kuidas tühjalt kohalt alustades saab üles ehitada hästitoimiva turismiobjekti, pakub Taanis asuv Ribe viikingimuuseum. Kohalike elanike kaasalöömisel tegutsev muuseum pakub eeskuju elanike ja valla koostöö tulemuslikkusest ja sellest, kuidas elanikud loodu üle uhkust tunnevad. “Taanis lööb kogukond oma piirkonnas asjade elushoidmisel ja esitlemisel väga kaasa ja see on asi, millest ma siin puudust tunnen,” ütles Teesalu, kes oma sõnul siiski usub, et ka Orissaare kandi rahvas hakkab Maasilinna üle enam uhkust tundma ning selle heakäekäigu nimel üheskoos rohkem panustama.

Noorgiidide juhendajana Maasilinna tutvustamisel tänuväärset tööd teinud Orissaare gümnaasiumi saksa keele õpetaja Ene Kööts ütles, et lavastuste väljatoomiseks sobib nii näitlejatele kui ka publikule väga kenasti linnuse siseõu, mis on nagu amfiteater. Väga hea akustikaga Maasilinn sobib hästi ka kammerkontsertide paigaks.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Keidi Saks ütles, et muinsuskaitseametile teeb alati heameelt, kui kogukonnast tuleb initsiatiiv mälestise korrastamiseks ja paremaks säilitamiseks. Maasilinnas on uuringuid tehtud vähe ning seetõttu ei teata ikka veel kuigi palju linnuse ulatusest, konstruktsioonidest ja ehitusloost. Enne põhjalikumaid töid oleks vaja Maasi ordulinnuse varemete ala koos bastioni ja vallikraaviga arheoloogiliselt läbi uurida, alles seejärel saab planeerida linnuse müüride konserveerimist-restaureerimist. Lihtsamaid töid, nagu liikumisteede kavandamine, suunaviitade paigaldamine, saab teha juba praegu, rääkis Saks.

Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001. aasta lõpus. Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ja värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Seda on oluliselt rohkem, kui alguses arvati linnusest alles olevat.

Maasi ordulinnuse rajas 1345. aastal ordumeister Burchard von Dreileben, asendamaks Jüriöö ülestõusu aegu saarlaste poolt hävitatud Pöide ordulinnust. Hiljem laiendas linnust Dreilebeni järglane Goswin von Herike. 1576. aastal lasti Maasilinna kindlus püssirohuga õhku ja sellest ajast ongi see varemetes seisnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 915 korda, sh täna 1)