Paiose poodide juures külauudiseid enam ei kuule (5)

Mitmel pool Saaremaal kaupluste juures siiani tolgendavad kärakavendade seltskonnad on Laimjala kandist kadunud.

INFO EI LIIGU: Kalev Sirp kinnitab, et poetaguste kadumisega pole enam liikvel ka külaelule särtsu andnud külauudiseid.
Irina Mägi



Kallemäel ja Laimjalas kauplusi pidav Liivi Saagpakk ütles, et kui 15–20 aastat tagasi oli poe ümbruses päev läbi konutavaid joomamehi üsna palju, siis nüüdseks on nood päris ära kadunud. “Ei ole meie juures enam istumist ja trimpamist,” sõnas ta. Sama asi oli ka Audla poega, mille Liivi möödunud aastal ostjate puudusel sulges.

Miks ajakirjanduselt pidevalt hurjutada saanud maaelu allakäigu “kaanepoisid” poe taha enam teed ei leia, ei osanud Liivi täpselt öelda. “Kes on ära kolinud ja kes on läinud mulla alla, aga võib-olla on see mentaliteet ka natukene muutunud,” pakkus poepidaja. Oluline roll joomameeste kadumises on Liivi hinnangul Eesti politseil, kes nii mõnelegi purjuspäi jalgrattaga tuigerdanule soolase trahvi tegi.

Et igal medalil on kaks külge, käib kummalisel kombel ka poetaguste kadumise kohta. Nii kurtis Laimjala külje all Jõe külas elav Kalev Sirp, et kui vanasti sai poes käies alati kõik külauudised kätte, siis nüüd pole vajalikku teavet enam kusagilt võtta. Kalevi sõnul pole tal sel aastal esmakordselt enam jaksu ise talvepuid teha ja pole ka poetagust seltskonda, kelle käest või kelle juhtnööride kaudu abijõudu palgata.

Inimesi jääb Kalevi sõnul maal järjest vähemaks. Möödunud aastal pandi Audla pood kinni, sest polnud enam inimesi, isegi joodikud olid poeesiselt otsa lõppenud, rääkis Kalev Sirp. Naaberkülas Mustlas läks hiljuti üks elanik manalateele ja siis kurtis teine sama küla elanik, et sai naabri surmast teada Kuressaare linnas. Nii hõredaks on inimeste vaheline läbikäimine jäänud. Kalevil endalgi on naabriks pensionärist invaliid, ümberringi elavad põhiliselt vaid pensionärid-surmaeelikud.

Ka bussiliiklus ei taha vanainimeste liikumismuredega kuidagi sammu käia. Küladesse bussid ei tule, peatused asuvad vaid suurte maanteede ääres, kodudest sageli paari kilomeetri kaugusel. Pole lihtne eakatel end külma ja pimedaga peatusesse vedada. Kunagi bussijuhina töötanud Sirp ise on autoomanik, ent kaalub tõsiselt kolimist Orissaarde, kus tal on käepärast remonti vajav ühetoaline korter.

Kalev Sirp nentis, et maarahva elu pole kuidagi kergemaks muutnud ka valdade ühinemine. Suurvalla moodustamine oli tema sõnul rumalus, mõistlikum ja hoomatavam olnuks kokku panna kolm-neli valda. “Käisin ükspäev Laimjala teenuskeskuses ja ei saanudki aru, mis teenust seal osutatakse,” rääkis Kalev, kelle sõnul jäävad uued omavalitsuse struktuurid talle võõraks.
Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 773 korda, sh täna 1)