Saaremaa = Ultima Thule

Saaremaa valla arengukava koostamisse on kaasatud ka volikogu komisjonid. Selleks tegi  vallavalitsus volikogu komisjonides ideekorjet. Samadele küsimustele, mille esitas vallavalitsus, palus komisjonide esindajail vastata ka Saarte Hääl.


1. Mis on Saaremaa vallas hästi?

2. Mis on need kuni viis kõige olulisemat lahendamist vajavat probleemi, millele peaks Saaremaa vallas tähelepanu pöörama? Millised on võimalused nende probleemide lahendamiseks?

3. Milline võiks olla Saaremaa vald aastal 2030? Kuidas selleni jõuda?

4. Milline “hull” idee aitaks elu Saaremaa vallas paremaks muuta?


Aare Martinson, kultuuri- ja spordikomisjoni esimees:

Kuna olen tegev volikogu kultuuri- ja spordikomisjonis, siis peegeldavad mu vastusedki neid valdkondi.

1. Hästi on see, et nüüdsetes osavaldades on väga palju eriilmelisi kultuuri- ja spordiüritusi, mis on neis piirkondades aegade jooksul välja kujunenud ja mis rikastavad kohalikku elukeskkonda. Neist populaarsematel on potentsiaali kujuneda ülevallalisteks üritusteks. Lisaks on meil Saaremaa ooperipäevad, kammermuusikapäevad, “Helisevad Saaremaa orelid” jne. On tervise- ja ketasgolfirajad, Saaremaa ralli, erinevad võistlussarjad ja turniirid. Tugevad esindusvõistkonnad võrk- ja korvpallis jne. Peame jätkama häid traditsioone ja säilitama järjepidevuse.

2. Olulisim – elanikkonna vähenemine. Tuleb luua tingimused, mis soodustaksid saarele elama asumist (sh noore saarlase stipendium).

Vajame kultuurikeskust, kuhu mahub 1000–2000 inimest kas kontserdile või konverentsile, see võimaldaks korraldada rahvusvahelisi üritusi. Selleks tuleb ka lahendada ühenduste “pudelikaelade” probleem (lennu- ja laeva-
transpordi otseühendused naaberriikidega). Multifunktsionaalse konverentsikeskuse idee tuleb ellu viia.

  • Suviste ooperipäevadega analoogne suurüritus madalhooajal – saab võimalikuks konverentsikeskuse rajamisega.
  • Taastada Saaremaa velotuuri traditsioon. Ultima Thule maratonist kasvatada suur rahvusvaheline jooksuvõistlus.
  • Saaremaal on mitmeid hobusetalle, kus treenib palju häid ratsutajaid. Loodussõbralikku ratsasporti peaks toetama ja rajama oma võistlusareeni, et tuua siia üle-eestilisi ja rahvusvahelisi võistlusi.
  • Ehitada valmis tiir ja kaasaegne ujula, luua eeldused nt Saarte mängude Saaremaale toomiseks.

3. Aastaks 2030 on Saaremaa kui üks omavalitsusüksus saanud iseenesestmõistetavaks. Asjad toimivad. Siinne turvaline ja puhas elu- ja looduskeskkond on kasvatanud elanikkonda. Paralleelselt Saaremaa nimega on tuntuks saanud ka Ultima Thule nimi, mis seostub rahvusvahelises plaanis mitmete sellesisuliste ettevõtmistega – maraton, (päikese)festival (Kaali järv kui päikese ase) jne. Meil on Thule koda. Saaremaad tuntakse kui Eesti päikesesaart (meil on enim päikesepaistelisi päevi) ja Kuressaaret kui päikesepealinna. Pythease legendi elustamine/ärakasutamine – festival, ausammas, matkarajad.

Kuidas (milliseid arengusuundi järgides) selleni jõuda? Koostatava arengukava eesmärgid lühemas ja pikemas perspektiivis koos meie endi tahtmisega kujundada Saaremaast vääriselupaik.

4. Mõned mõtted:

  • Ökosaar – palju ehedat loodust, keskkonnasõbraliku eluviisi viljelemine, rohemajandus, pärandkultuuri väärtustamine, kilekotivaba (?) saar.
  • Maailmakuulsa saarlasest arhitekti Louis Kahni laeva omandamine ja Saaremaale toomine ning selle kasutamine Läänemere sadamates kontsertlaevana. Meie kultuuripärandi väärtustamine. Kahnile pühendatud muuseum (kas Saaremaa muuseumi juures või eraldi).
  • Saaremaa = Ultima Thule = päikesesaar Läänemeres.
  •  Luua noorte saarlaste stipendium – kolmeks aastaks noortele peredele, kes kolivad saarele elama.

Raimu Aardam, piirkondliku arengu ja külaelu komisjoni esimees:

Saaremaa valla arengukava on väga oluline dokument – on see ju meie kõigi ühiste huvide, nägemuste, tõekspidamiste, kohustuste mitte lihtsalt kokkukirjutamine, vaid kaasates meid kõiki.

Arengukava koostamine peab saama alguse just kohapealt, teenuskeskused leiavad kindlasti võimaluse aruteludeks piirkonnas, et head algatused tähelepanuta ei jääks. Anname endile selgelt aru, et aega napib – oktoober pole mägede taga, pealegi eestlane armastab üha enam suvel puhata. See on vallavalitsusele, spetsialistidele paras pähkel – nii nagu kogu ühinemisprotsess.

Nüüd aga vastused küsimustele.

1. Saaremaa vald on pool aastat vana, pigem saame küsida, mis on hästi läinud. Kindlasti teenuskeskuste töökorraldus, uued on hakkajad ja paljud oma ala kogemustega spetsialistid on leidnud rakendust. Ilmselt läks hästi ka kogu vallaaparaadi töökorralduse lahendamine. Meelepärane on ka see, et peetakse lugu aastatega omandatud kogemustest.

2. Loomulik rahvaarvu kasv, s.o sündimuse kasv. Kui me ei püüa selleks võimalusi luua, siis kellele me oma Saaremaa anname? Lähieeskuju – laulva revolutsiooni aeg.

  • Keskmise palga kasv. Vajadus teha enam koostööd ettevõtjatega, avaliku sektoriga.
  • Kaugtöökohtade loomine praegustele vallaametnikele, kelle kodu asub vallakeskusest kaugemal. Küllap on see sisseelamise, korraldamise küsimus.
  • Riigiametite saarele toomine. Lahendamisvõimalus – ikka läbirääkimine.
  • Võimu võõrandumine rahvast. Reaalne oht selleks on suurvalla tekkega olemas. Vallavolikogu, -valitsuse liikmed, ametnikud olgu vajadusel kättesaadavad, osalised rahvakogunemistel.

3. 12 aastat läheb kiiresti, aga eks see suur ühinemine teeni paremini eesmärki oma eluga hakkama saada. Tulemuseks on tõusva rahvaarvuga, heakorrastatud puhkealade, sadamatega saarvald, kus elavad elurõõmsad saarlased, kelle peres kasvavad särasilmsed lapsed.

Selleni jõudmiseks tuleb kasvatada tugev kodanikuühiskond, hoida esmatasandi otsustamisõigus piirkondades, kogukondades.

4. Hull idee: kogu elektrienergia, mida Saaremaa vajab, toodetakse kohapeal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 325 korda, sh täna 1)