Salme–Läätsa kergliiklustee tekitab mitmeid küsimusi (14)

Juba kolme kuu pärast peaks olema lõppenud Salme–Läätsa kergliiklustee projekteerimine, kuid maaomanikud on teadmatuses, kus ja kuidas tee kulgema hakkab.

LISAVÄÄRTUS: Tee ääres elav Leo Filippov ütleb, et kergliiklustee peaks looma lisaväärtust, mitte juba loodut lammutama, näiteks kui hakatakse puid maha võtma.
Maanus Masing



Kaua räägitud ja päris mitmel perioodil Salme valla valimislubadustes seisnud 1,8 km pikkuse kergliiklustee projekteerimine Saaremaa vallavalitsuses käib, kuid maaomanikega räägitud ei ole. Saarte Hääl vestles mitme trassi äärde jääva kinnistu omanikuga, kes kõik pikisilmi ootavad, et vallavalitsuse esindajad tuleksid ka neile rääkima, kuhu ja mida projekteeritakse. “Loodetavasti pole nii, et pannakse pärast lihtsalt fakti ette, kuidas tee läheb siit ja kogu lugu,” ütles Saarte Häälele üks maaomanik.

Samuti trassi ääres elav Leo Filippov ütles, et neile on saadetud vaid asukohaskeem. Ta on ametnikega rääkinud ja teinud oma ettepanekuid, kuid kas nendega ka arvestatud on, selle kohta ta tagasisidet saanud pole. Vallavalitsus on lubanud, et läbirääkimisi valduse lepingutingimuste üle alustatakse pärast tee jooniste valmimist.

Filippovi sõnul on selline asjaajamine kummaline. Tema arvates tuleks enne jooniste valmimist ikkagi kohalikega arutada ja nende soove arvestada.

Vallavalitsuse ehitusinsener Rait Pitk ütles, et maaomanikud on põhimõtteliselt päri. “Täpsed tingimused, asukoht ja maaomanike soovidega arvestamine selguvad projekteerimise käigus,” märkis ta.

Leo Filippovi sõnul oleks arutamist vajavaid küsimusi mitmeid. Näiteks kuidas tagada tee äärde jääv juurdepääs merele ning kuidas võiks tee kulgeda nii, et võimalikult vähe puid kannatada saaks. Ta tõi näiteks kohe tee algusosas olevad pärnad, mis istutati lumetuisutõkkeks siis, kui ta ise veel kohalik metsaülem oli. “Asukohaskeemi järgi peaks tee just siit läbi minema,” ütles ta ja lisas, et tegelikult võiks selles asulavahelises lõigus kaaluda kergliiklustee teisele poole maanteed viimist. Filippov märkis ka, et ta tahaks teada, mis tüüpi tee tuleb. Saab ju ka teha kõnnitee-tüüpi teed, milline on näiteks Nasval.

Rait Pitk kinnitas, et tee ehitamise eesmärk ei ole kindlasti puude mahavõtmine. Trassi valikut tehes tehakse parim võimalik valik, et puid säilitada.

Filippov toonitas, et kergliiklustee on rajatis, mis peaks ümbruskonnale väärtust juurde looma, mitte juba loodut lammutama.

Salme–Läätsa kergliiklustee rajamiseks on valla hankeplaanis ette nähtud 140 000 eurot. Projekt peaks valmima juuli lõpuks, ehitus peaks algama sügisel ja juunis 2019 peaks juba saama Salmelt Läätsale mööda kergliiklusteed. See tähendab, et maakonna pikim kergliiklustee lõik algusega Vaiverest oleks Läätsani jõudes ligikaudu 30 kilomeetrit pikk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 350 korda, sh täna 1)