Rootslased plaanivad oma Saaremaale juba uut silda (28)

Tõnis Ots

“Kui vaadata, kui kaua Rootsi mandri ja nende Saaremaa – Ölandi – vahelise silla ehitamise aruteluks kulutas, siis on meil Eestis aega muidugi veel küllalt,” kirjutab Tõnis Ots. “Kas nii pikal ajakulul on aga mõtet?”

Silla ehitamine mandri ja Rootsi suuruselt teise saare, ligi 25 000 elanikuga Ölandi vahele kuulus kümnete aastate aruteludesse ja plaanidesse. Esimene paljulubav ettepanek tehti 1932. aastal, kuid Ölandi silla ehitamise otsustas Rootsi parlament lõpuks alles 1966. aastal. Ehitus algas 1967. aastal ja sild avati 30. septembril 1972.

Ölandi sild, mil pikkust 6070 meetrit, oli Euroopa pikim sild 1998. aastani, mil Portugalis ehitati Vasco da Gama sild.

Vana sild kergliikluseks

Tänapäeval on uued sillad Rootsis palju laiemad kui kõigest 13 meetri laiune Ölandi sild. Öresundi sild on 31 meetrit ja Sundsvallsbron 35 meetrit lai. Saaremaa silla kogupikkuseks planeeritakse 7340 meetrit, silla kasutatav laius oleks 12,5 meetrit.

Alates 1990. aastast on Ölandi sillal keelatud jalgsi kõndida ja jalgrattaga sõita. See oli muidugi absoluutselt vajalik otsus, kuid kahetsusväärsete tagajärgedega jalgrattaturismi koha pealt. Muidugi on pandud sõitma spetsiaalne buss, mis võtab peale nii inimesed kui ka jalgrattad. Siin oleks muidugi mõtlemisainet meie inimestele, kes planeerivad ehitada silla üle Suure väina.

Rootslaste arvates oli Ölandi silla ehitamine hea infrastruktuuri investeering.

Kui Ölandi sild avati, prognoositi, et aastas kasutab seda 1 miljon sõidukit, aga juba esimese aasta lõpuks oli silda ületanud 3 miljonit sõidukit. 2016. aastal ületas silla 6,8 miljonit sõidukit.

Vana silla valmimisest möödub varsti 50 aastat ja nüüd mõtlevad rootslased uue silla ehitamisest. Vana silda ei ole mõtet laiemaks teha. Uus sild kavatsetakse ehitada paralleelselt vanaga. Vana sild jääb siis kergliikluse ja elektriautode jaoks, uus sild oleks aga sõidu- ja veoautode jaoks.

Kui nüüd võrrelda Ölandi saart ja Saaremaad, on nende saarte olukord rahvaarvu poolest küllaltki sarnane. Ölandi saarel elab 25 000 inimest, meil aga 33 000 inimest. Peamine vahe on aga selles, et Ölandi saarel puudub tööstus ja seal asuvad peamiselt suvilad ja eramajad. Saaremaal tegutseb väga palju ettevõtteid.

Vahe Ölandi ja Saaremaa vahel on selles, et rootslastel on sild ammu valmis ehitatud ning nad planeerivad juba uut silda. Meil aga kulutas riik palju aega ja nägi vaeva, et teha kindlaks, kas silda on ikka vaja.

Ma ei tea, kui palju raha on selle uuringu peale kulutatud, ent Eesti riik oleks võinud Rootsilt õppust võtta – siis oleks meil sild juba ammu valmis.

Linde ja kalu rohkem

Muidugi on väga palju neid inimesi, kes on sillaehituse vastu. Jälle tuleks vaadata Rootsi poole – kuidas seal seda asja arutati ja kokkuleppele jõuti.

Üks näide elust enesest. Kadunud muhulane Rudolf Smuul, kes emigreerus 1944. aastal Rootsi, on öelnud, et kõige suurem viga, mida ta kahetseb, on see, et ta võitles 20 aastat oma elust Ölandi silla vastu. Smuul elas Rootsis Kalmari linnas ja oli Kalmari kalamajanduse juhtiv spetsialist. Tol ajal väideti – nagu ka praegu Eestis –, et sild häirib lindusid ja kalu. Tegelikult on olukord vastupidine. Silla veealuste postide ümber hakkasid kasvama koorikloomad ning nüüd on linnuliikide ja kalade arv hoopis suurenenud.

Kui nüüd erasektor on nõus mandri ja Muhu vahelise silla valmis ehitama, peaksime seda kahel käel toetama, sest see sild tuleb niikuinii.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 018 korda, sh täna 1)