SAAME TUTTAVAKS: Kõikide tohtrite nähtamatud sekretärid (5)

Haigla registraatoritega on pea kõik Saaremaa inimesed vähemasti korra elus ikka kokku puutunud. Seda enam, et kaks neist panevad patsiente kirja juba mitmendat põlvkonda. Saame siis tuttavaks: Helle Berendson ja Irja Kiil.

“Muidugi ma mäletan, kuidas sa emaga arstil kogu aeg käisid,” ütleb lehemehele Kuressaare haigla registratuuris töötav Helle Berendson, kel sel aastal täitus 40 aastat selle töö tegemist. Kõrvaltoolil istuval Irja Kiilil on töökogemust “vaid” 25 aastat, kuid seegi tähendab, et kunagi lapsena arsti vastuvõtule registreeritud patsiendid hakkavad varsti tohtri juures käima juba oma lastelastega.

Teavad inimesi

Mõlemad kinnitavad, et nad sobivad omavahel hästi ja mõistavad teineteist poolelt sõnalt. Helle teadvat oma sõnul kõiki nägusid ja nimesid. Nimesid ja nägusid kokku viies meenub Hellele, kuidas juba patsiendi vanemad ja miks mitte vanavanemad arsti juures käisid.

TEAB KÕIKI: Helle Berendson on töötanud haigla registratuuris 40 aastat, selle aja peale jäävad päris paljud näod ja nimed meelde.

“Aastanumbrid on mul meelde jäänud jah,” tunnistab Helle. Selleks on ka loogiline põhjus: siis kui arvuteid veel polnud, oli iga haige kohta kaart, ja need olid sorteeritud sünniaasta järgi. Nõnda pidi registraator riiulist otsima patsiendi kaardi ning nii jäidki nimed ja sünniaastad meelde. “See oli hea, sai ennast ikka rohkem liigutada,” naerab Helle.

Teades, kes ja millise arsti juures käib, võiks ju väita, et registraatorid teavad saarlaste tervislikust seisundist ja terviseprobleemidest palju. Irja ütleb, et ega tegelikult ei jäta ju meelde, kus keegi käib, ja järgmise inimese tulekuks on eelmine meelest läinud. Koos telefonikõnedega tuleb registraatoritel päeva jooksul suhelda ligi mõnesaja inimesega.

Erinevad ametid

Haigla registratuuri tööle sattusid mõlemad naised saatuse kummalisi teid pidi. Helle on õppinud pagar-kondiiter. Mõned head aastad on ta ka leivakombinaadis leiba küpsetanud. “Nüüd ei tea ma sellest enam midagi,” nendib ta. Ainult pirukaid teeb ja kohe palju. Lapsed ja lapselapsed on vanaema küpsetamisoskuste üle kindlasti rõõmsad.

Haiglasse sattus ta nii, et kui poeg oli veel väike, otsis Helle endale päevast tööd ja nii jõudiski ta 1978. aastal polikliinikusse. Alguses oli lühikest aega Allee tänaval asunud polikliinikus ja siis läks tööle lastepolikliinikusse, mis oli siis praeguse hambapolikliiniku majas. Kui haigla juures avati uus polikliinik, kolis ta sinna üle.

Irja ei ole samuti kaugeltki õppinud mõnda sellist eriala, mis haigla registratuuris töötamisele viitaks. Tema on ametilt zootehnik. Töötas Kaarma kolhoosis loomade ja kanadega, kuni pidi tööst loobuma. Põhjuseks see, et tal tekkis loomadega töötamisel allergiline reaktsioon ning nõnda tuli õpitud ametist loobuda. Hakkas 80-ndate keskel haigla autopargi juures hoopis raamatupidajaks ning jõudis 1993. aastal polikliinikusse registraatoriks.

Paksu nahaga

Registraatori töö iseloom on tehnika arenguga muutunud, sisu on ikka samaks jäänud. Kui enne oli vaja lipata kaartide järele ja neid suurest riiulist otsida, siis nüüd tehakse töö ära arvutiga. Inimeste mured on aga samad. Peamiselt see, et tahaks võimalikult kiiresti arstile pääseda. Mõlemad naised ütlevad, et saavad aru inimeste soovist hästi kiiresti tohtri juurde saada, kuid nemad ei saa selles osas midagi teha. Paraku inimesed sellest pahatihti aru ei saa.

AITAB: Irja Kiil ütleb, et arstile registreerimise kõrvalt tuleb vahel ka lihtsalt inimene ära kuulata ja julgustada.
2X MAANUS MASING

“Pakud esimese saadaoleva aja ja selle peale öeldakse, et teil on seal kindlasti varasemaid aegu ka,” räägib Irja. “No ei ole meil neid aegu!” kinnitab Helle. Mõni inimene saab selle jutu peale kurjaks ja valab oma pahameele muidugi registraatori peale välja. “Meil on juba nii paks nahk,” ütleb Helle, viidates, et ei lase end sellest häirida. “Nii ju ka ei saa, et ma hakkan pahameelt koju kaasa viima.”

Irja tunnistab, et tal tuleb vahel nututuju peale küll. Eriti raske oli inimeste tusatuju välja kannatada algusaastatel. “Mõtled siis, et milles sina süüdi oled,” ütleb ta.

Enamasti pahandatakse registraatoritega telefoni teel, registraatori luugi taga seistes juhtub seda harvem. Kuid tuleb sedagi ette, et kurjaks saanud inimene pistab pea lausa luugist sisse. Irja mäletab, et kui vanasti veel kaardid olid, viskas üks patsient registraatorit oma haiguslooga.

Helle ütleb, et nüüd käib kõik ka perearsti saatekirjadega ning niisama lihtsalt eriarstile ei pääsegi. Tihti panevad ka perearstid ise patsiendile eriarsti aja kinni. Helle lisab, et eks endistel aegadel, kui sellist saatekirjade süsteemi polnud, oli ka kauplemist rohkem.

Kuulavad ära

Arstil käimine ei ole muidugi ettevõtmine, mida väga nauditaks. Pahatihti tähendab see, et on mingi mure, mis on ka registratuuri tulija näkku kirjutatud. “Eks neid ole ikka, kes tulevad ja ütlevad, et nüüd on kõik läbi ja..,” räägib Helle. “Aga nii ei tohi mõelda!”

Irja sõnul tuleb inimeste ärakuulamist ikka ette. “Lohutame ja julgustame siis,” ütleb ta. Mure vanusest ei küsi, oma hirmudest räägivad nii vanad kui ka noored. “Pärast tulevad ja ütlevad aitäh,” toob Irja näiteid, mis naeratuse näole toovad.

Helle räägib, et ta proovib inimeste tuju ka väikese naljaga tõsta. “Vahel läheb vist paljuks ka,” lisab ta. Inimesed on erinevad ja erinev on ka nende huumorimeel ning mõnel ei pruugi tõesti arsti juurde tulles naljatuju olla.

Mõlemad naised tunnistavad, et neile nende töö meeldib. “Mulle kohe meeldib suhelda,” ütleb Helle, kes tegelikult töötab nüüd poole kohaga ja vastab peaasjalikult telefoni teel tulevatele päringutele.

Temal ei olevat ka seda tunnet, et pärast pikka tööpäeva täis suhtlemist ei taha kedagi näha. Ikka suhtleb hea meelega. Irja seevastu tunnistab, et kui tööpäev läbi, siis tahaks küll veidi vähem suhelda.

Kuid kas vahel on ka seda ette tulnud, et inimene on end kirurgi asemel näiteks kõrvaarstilt avastanud? Helle ütleb, et erilisi ränki eksimusi pole ette tulnud. Väiksemaid segadusi küll, kuid kes meist ei eksiks.

Naeratades edasi ja kõik saab korda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 174 korda, sh täna 1)