SUUR MAA, SUURED ASJAD: Tuulte tallermaa

neeme korv

Neeme Korv

Ausõna, sel korral lootsin läbi ajada poliitikata, aga kus sa pääsed! Kaks uut ministrit ametis, üllatavad valikud kumbki omal moel. Ja uue erakonna algatus takkapihta, mis annab oma tonaalsuse 2019. aasta riigikogu valimistele. Nii et jäägu lilled, liblikad ja linnulaul edaspidiseks. Ega siin enne suveks lähe, kui rähklemised räheldud.

Kirjanik Andrus Kivirähk ütles Postimehe Arteri intervjuus (PM 28.04), et pole tähtis, millal mingit uudist kuulda. Selles mõttes, et ei pea kogu aeg olema kõigega kursis. Võib vabalt elada sotsiaal- ja uudismeediata. Aga kuni teatud piirini, sest lõppeks on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja ja kui ise end sellest välja lülitada, oled ikkagi osa voolust, mis sind endaga kaasa viib. Ja keda siis süüdistada, kui Toompeale valituks osutunud seltskonda vaadata?

Ega kirjanik Kivirähkki pole avaliku arvamuse koha pealt taustategija. Ikka arvamusliider pigem. Olgem ausad, ega neid proosakirjanikke palju ole, kelle puhul teade uue romaani ilmumisest ületaks uudiskünnise. Kivirähk on selline kirjanik. Ning seepärast pole ka vähetähtis, et ta andis allkirja 400 kirjale, mis kritiseeris Rail Balticu plaane. Tema sõnal on kaalu ja ta ise teab seda väga hästi.

Kirjanduslikult jätkates – suur maa on neil päevil nagu tuulte tallermaa. Avalikus elus on päevakorral mitmed suured emotsionaalsed konfliktid (Rail Baltic, mets, tselluloositehas), kirjutatakse palju kirju ja manifeste. Lisaks muutused sisepoliitikas: Keskerakond võimul ja nüüd Edgar Savisaareta, EKRE toetusreiting kerkib nagu pärm, Reformierakonnal uus juht, logisev IRL tahab muutuda jälle Isamaaks, sotside ridades kaalutakse, kas vahetada esimeest, Vabaerakond on igipüsivatel eneseotsingutel.

Muutuvad ajad toovad poliitikasse uusi ideid ja ennekõike uusi nägusid. Käesolevast nädalast on ette näidata vastne sots, tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning vastne keskerakondlane, riigihalduse minister Janek Mäggi. Esimene on sotsiaalvaldkonna ekspert, kuid Eesti poliitikas on häältena hinnatud pigem julgeoleku- ja välispoliitilist asjatundlikkust. Ent mine tea. Kui inimene on meeldiv ja võimumäel sümpaatseid jooni ei kaota, tajub seda ka avalik empaatia.

Janek Mäggit tunnen aastaid isiklikult ja see ei peaks olema eriline üllatus, sest Janek on töötanud ajakirjanikuna ja tegelenud avaliku arvamusega nagu siinkirjutajagi. Küll oleme istunud erinevates kaevikutes või siis vähemasti eri vormides. Tegemist on sõnaosava tegelasega, kellel on terav keel, hea huumorisoon ning eeldused poliitikas läbilöömiseks olemas. Suhtlemis- ja esinemisoskus võib viia ka küllaltki õnnestunud häältesaagini, sest nuppe, millele vajutada, peaks see mees teadma. Iseasi, kuidas kestab Mäggi närvikava erakonnasiseses võitluses, sest jagub neid, kes tema saabumist otse ladvikusse leebelt öeldes aplausiga ei tervita.

Värskeid tuuli poliitikasse lubab neljapäeval Postimehe vahendusel avalikkuse ette jõudnud Eesti 200 algatus. Raha neil inimestel enesereklaamiks on, ideid ka. Nišš uue poliitilise jõu tekkeks on peaaegu alati olemas, aga… Esialgu, julgen öelda, pole sel liikumisel veel vajalikku sisemist energiat. Ent kui lisandub nimekaid toetajaid, on kõik võimalik.

Valimiste eeltorm tuiskab üle maa vähemasti jaanipäevani. Siis jääb mõneks ajaks vaiksemaks.

Neeme Korv,
Postimehe ajakirjanik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 156 korda, sh täna 1)