Energiasõltumatu Saaremaa

Aleksei Salumaa

“Energiaallikate kombineerimine tagab selle, et nende toodang ei sõltuks erinevatest välistest mõjuritest,” kirjutab energiasõltumatu Saaremaa idee autor Aleksei Salumaa. “Nii looksime olukorra, kus tulevased põlved Saaremaal võiksid energiaprobleemid unustada.”

Taastuvenergia tootmise tehnoloogiad muutuvad üha odavamaks ja kättesaadavamaks. Ülimalt lihtsustatud mõtteviisi korral näib, et tervete piirkondade või ka riikide täielikuks üleminekuks taastuvenergiale ei oleks nagu mingeid takistusi.

Kui näiteks kataksime äärmuseni viidud mõttelise katse korras kogu Saaremaa päikesepaneelidega, oleks sellise süsteemi tippvõimsus päikeselisel suvepäeval ligi 300 gigavatti, mis vastaks umbes kolmesajale tuumareaktorile ning millest piisaks pea kogu Euroopa elektrivajaduse katmiseks. Paraku näitab seesama mõtteline katse kohe kätte ka piirangud ja raskused. Esiteks oleks sellise süsteemi keskmine võimsus siin ja meie tingimustes ikkagi vaid ligi 10% maksimaalsest.

Raskem probleem oleks aga see, et pideva energiavarustuse tagamiseks vajaksime akumulaatorit, mis tagaks eurooplastele energia saamise mitmete päevade jooksul ajal, mil päike piisavalt ei paista. Maailmas on selliseid akumulaatoreid (nii akudel baseeruvaid kui ka gravitatsioonilisi) ehitatud palju, ent üldiselt on need väga kallid ja seega pigem rikaste inimeste lõbu.

Tarkvõrgu lähenemisviis

Kui soovime probleemi lahendada oma päikesejaama geograafilise hajutamisega põhimõttel “kusagil paistab alati päike”, oleks see kindlasti samm õiges suunas. Täieulatuslikule lahendusele ei peaks siis aga vastu eksisteerivad ülekandevõrgud. Lisainvesteeringud neisse oleksid astronoomilised.

Õnneks on tänapäeval olemas ka teine, palju ratsionaalsem lähenemisviis. Energia tootmise poolel kombineeritakse balansseeritult erinevaid taastuvenergia allikaid ning tarbimise poolel kasutatakse tarkade mikrovõrkude ehk smart grid tehnoloogiaid. Energiaallikate kombineerimine tagab selle, et nende toodang ei sõltuks erinevatest välistest mõjuritest, ning täieliku elektrikatkestuse tõenäosus oleks seega väiksem.

Juba tuule- ja päikeseenergia kombineerimine annaks tuntava efekti. Kui lisame erinevaid bioenergia allikaid (hakkpuidust biogaasini), suureneb varustuskindlus veelgi.

Tarkvõrgu (smart grid) lähenemisviis seisneb selles, et energiatarbijaid, mille puhul see võimalik on, lülitatakse sisse ja välja vastavalt hetke- ja lähiajaks ennustatavale toodangu võimekusele. Mikrovõrkude tehnoloogia mõte on selles, et kõik see võib vajadusel toimida lokaalse, sõltumatu energiasaarena ning sõltuvus mingitest suurtest investeeringutest energiaülekandesse väheneb.

Kõik need kirjeldatud tehnoloogiad on maailmas ja väga paljus ka Eestis olemas. Sellegi poolest ei tea käesoleva kirjatöö autor, et maailma mingis vähegi arvestatava suurusega piirkonnas selline kompleksne lähenemine ka lõpuni realiseeritud oleks. Seega oleks see meie võimalus.

Mis on Energiasõltumatu Saaremaa (ESA) ja miks just Saaremaa? ESA initsiatiivgrupp arvab järgmist.

– Erinevad taastuvenergia tootmise tehnoloogiad on praeguseks jõudnud sellisele arengutasemele, et terve maakonna suuruse piirkonna täielik üleviimine alternatiivsele energiale on nüüd võimalik.
– Eesti ja just nimelt Saaremaa on selliseks eksperimendiks kõige õigem koht.
– Oleme veendunud, et Saaremaa, selle inimesed ja ettevõtted saaksid sellisest ettevõtmisest suurt majanduslikku kasu.
– Usume, et selline initsiatiiv lisaks Eestile ja Saaremaale maailmas oluliselt tuntust ning oleks seega ka kaudselt kasulik läbi positiivse kuvandi ja sellega seonduva ning turismi. Meie loosung on: “Saaremaa tõeliselt maailmakaardile esimest korda pärast Kaali meteoriidi langemist!”

Miks usume, et see on võimalik? Oleme teinud väga esialgsed arvutused, arvestades Saaremaa potentsiaali tuule- ja päikeseenergia ning – suhteliselt uuema võimalusena – kuivmädandamisel baseeruva biogaasi tootmiseks. Oleme võtnud arvesse ka biogaasi vääristamise biometaaniks ning vääristamisel ülejääva süsihappegaasi muundamise sünteetiliseks metaaniks.

Tuuleenergia Saaremaal ei vaja lähemat selgitamist. Mitmed ettevõtted on valmis sellesse täiendavalt investeerima ning positiivne ühiskondlik suhtumine aitaks kindlasti kaasa. Päikesepaneelid ei ole meie kliimas kindlasti niisama enesestmõistetav lahendus kui päikeselisemates maades, kuid eriti seoses paneelide hinna langusega oleks balansseeritud lahenduseks vajalik kapatsiteet kindlasti saavutatav.

Kuivmädandamisel baseeruv biogaas ja sünteetiline metaan on suhteliselt uued tehnoloogiad, kuid maailmas ning vähemal määral ka Eestis täiesti olemas ja katsetatud. Siiski on just nende võimaluste teke ESA plaanis kriitilise tähtsusega, kuna need tagavad piisava võimsusega juhitava taastuvenergia allika (biogaas) ja akumulatsioonivõime (sünteetiline metaan). Varasem, nn märgtehnoloogia seda piiratud maksimaalse toodangumahu (sõnnikut ja muid sobivaid jäätmeid lihtsalt ei jätkuks) tõttu üksinda tagada ei suudaks.

Miks Saaremaa? Saaremaa on väga sobiv koht tuuleenergia tootmiseks. Samas tagab piisav hulk praegu kasutamata maad selle, et on kohta, kuhu panna päikesepaneele ning kust saada rohtu ja põhku biogaasi tootmiseks. Ja mis peamine – usume, et Saaremaa uudishimulikud ja ettevõtlikud inimesed toetavad seda plaani.

Otsene ja kaudne kasu

Otsene kasu tuleks muidugi sellest, et looksime olukorra, kus tulevased põlved sel saarel võiksid energiaprobleemid unustada. Kaudne kasu: projekt tooks saarlastele kindlasti mitmeteks aastateks huvitavat tööd ning annaks Saaremaa ettevõtetele kogemuse ja oskused, mida maailma mastaabis müüa. Eriti oleks Tarkvõrgu tegeliku realiseerimise tehnoloogia ja kogemus asi, mis kedagi külmaks ei jätaks. Arvestades, et ka Euroopa Liidu mastaabis peetakse taastuvenergia arendamist prioriteetseks, oleks ilmselt realistlik ootus, et osale projekti kuludest saaks ka toetust. Viimane, imago ja tuntuse punkt on õigupoolest enesestmõistetav.

Kuidas ESA-ni jõuda? Algatame avaliku arutelu ja otsime ideele ühiskondlikku toetust. Võtame ühe laua taha huvigrupid, nagu omavalitsus, kodanikuühiskonna esindajad, Saaremaa ettevõtjad, huvitatud akadeemilised ringkonnad, taastuvenergia tootjad, ja katsume saada võimalikult laia toetuspinna. Usume, et sellise ümarlaua käigus täpsustuvad oluliselt ka projekti skoop ja parameetrid. Saab kindlasti selgemaks, kas meie usk on põhjendatud. Tekiks arusaam, mida taastuvenergia sektor oleks huvitatud tegema ja millised sammud riigi ning omavalitsuse poolt oleksid oodatud.

Kui piisavalt laiapõhjaline tugi olemas, oleks aeg poliitiliseks otsuseks. Esimene konkreetne samm võiks olla eelprojekti tellimine oskajatelt inimestelt (üks loogiline partner selleks oleks muidugi Tallinna tehnikaülikooli teadurid). Pärast seda saaks juba täpsemalt rääkida rollidest, investeeringutest, võimalikest toetustest ja kõigest muust. Ja siis teeme asja valmis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 294 korda, sh täna 1)