Mesinikud soovivad Saaremaa meele geograafilist tähist

Saaremaa mesinikud peavad plaani taotleda oma meele geograafiline tähis, mis kaitseks kohalike meetootjate turgu ja tarbijaid pettuse eest.

MÄRK PEALE! Geograafiline tähis aitaks Saaremaa mett kaitsta päritolu võltsijate eest.
MAANUS MASING



“Sellega saaks näiteks kaitsta Saaremaal toodetud mett välismaa mee eest, mida võidakse müüa Saaremaa mee sildi all,” ütles Saaremaa meetootjate ühingu juhatuse liige Aimar Lauge, kelle sõnul tagab geograafiline tähis, et tarbija, kes ostab Saaremaa mett, seda kindlasti ka saab. “Nii saab mesinik oma heast meest lahti ja ostja on ka rahul.”

Lauge sõnul annab Saaremaa eraldatus siinse toodangu päritolu kaitsmisel suured eelised. Saaremaa mees sisalduvatele taimedele sarnane liigistik esineb veel vaid Lääne-Eestis ja sedagi mitte suurel määral. Et taimestik riigipiiridest ei hooli, siis on näiteks Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti mesi koostiselt ka laboris analüüsimisel ühesugune. Seega on Lõuna-Eesti mesinikel Lauge sõnul praktiliselt võimatu kaitsta end pettuse eest, kui meepurgil ilutseb Eesti mee silt, ent mesi ise pärineb Lätist.

Sisaldab paakspuud

Geograafilise tähise saamiseks tuleb Lauge sõnul teha Saaremaa mee botaanilise koostise osas veel hulganisti uuringuid. Viimase kahe aasta jooksul võetud meeproovide õietolm näitab, et siinses mees on läbiv taim paakspuu, mida mandrimees leidub palju vähem või üldse mitte.

Järgmise viie aasta jooksul peaks Lauge sõnul saama enam-vähem ülevaate Saaremaa metes sisalduvatest õietolmudest ja siis võib sõltuvalt tulemusest hakata Euroopa Liidult taotlema geograafilist tähist. Lauge selgitas, et geograafiline tähis on oluline mesinduse tuleviku kindlustamiseks. Praegu saavad Saaremaa mesinikud oma toodangust veel lahti, kuid pealekasvanud noored andekad mesinikud peavad samuti leidma oma koha meeturul. Seega tuleb mõelda tuleviku peale, sõnas Aimar Lauge.

Soovivad tarutoetust

Saaremaa mesinike puhul väärib kiitust seegi, et viimasel ajal on Saaremaa meetootjate ühing varjust välja tulnud ja hakanud siinse mesinduse huvide eest häälekamalt sõna võtma. Hiljuti saatis ühing

maaeluministrile pöördumise, milles anti teada, et Saaremaa meetootjad ootavad tarutoetuse sisseviimist. Saaremaa mesinikud on huvitatud tarutoetusest, kuna erinevalt oma mandri ametivendadest saavad nad perede kohta keskmiselt kaks-kolm korda vähem mett. Kui mandril peetakse paljudes kohtades alla 60-kilost meesaaki pere kohta ikalduseks, siis saarlased peavad 30-kilost saaki juba heaks. Mandri mesilate enam kui 100-kilosed meesaagid pere kohta on Saaremaal vaid unistus.

Aimar Lauge sõnul aitaks tarutoetus ka Saaremaal mesindusega edasi tegelda ja vähendaks riski, et mesinik peab oma tegevuse lõpetama ja minema Saaremaalt mandrile, et oma peret toita. “Eks Saaremaal ole mesindus rohkem elamisviis, kuidas oma peret toita, mitte suur äritegevus ja rikkaks saamise võimalus, nagu see on mandril, kus head on saagid,” selgitas Lauge. Tarbijate huvi Saaremaa mee vastu on suur, kuid paraku ei tähenda see veel, et siinne mesinik saaks oma toodangu eest kaks-kolm korda kõrgemat hinda küsida.

Rääkides sel nädalal ohtralt kõneainet pakkunud mesitarude vargustest Saaremaal, märkis Lauge, et viimastel aastatel on mesinikud kandnud palju kahju mesilaste haiguste tõttu. Perede taastamine võtab oma aja, mis tähendab, et meesaagist tuleb sel aastal suu puhtaks pühkida. See võib olla ka põhjus, miks just praegu on Saaremaal nii palju mesitarude rööve – ilmselt püüab keegi oma mesilat taastada, kasutades selleks valesid võtteid.

Aimar Lauge kinnitusel läheb Saaremaa mesinikel üldiselt hästi. Hea läbisaamine valitseb suhetes põllumeestega, paljud noored mesinikud on saanud mesindusega alustamiseks toetusi ja ka vanad olijad on oma mee käitlemistehnika kaasaegsemate vastu välja vahetanud. Aktiivsust võib märgata mesinike seltsitegevuses.

“Ootame, et see aasta tuleks hea meeaasta, et salve mett täis saaks ja oleks oma klientidele ikka mett pakkuda,” lausus Aimar Lauge.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 675 korda, sh täna 1)