SAAREMAAILMA KÕIGE KENAM POSTKAST 2018: 3 postkasti lugu

1. Mis on su ere mälestus seoses postkastiga
(kogu elu lõikes)?
2. Milline on sinu praeguse postkasti lugu?
(Miks on eriline, ilus jne.)
3. Millal ise ja mis asjus viimati midagi
postiga saatsid?
4. Mida ise postkastist viimati said?
5. Mis sa arvad, kas, miks või millal kaovad
füüsilised postkastid koduuksel?


Kristiina Issak
(Kuressaare):

1. Minu lapsepõlves saadetud ja saadud telegrammid. Minu vanem vend õppis kaheksakümnendate alguses Tartus ülikoolis ja saatis aeg-ajalt telegramme, et temaga on kõik korras, või siis, et hädasti oleks raha vaja. Postkasti pidid meie peres alati tühjendama lapsed, kodus silkasin ise kõrvaltrepikotta värskeid ajalehti, ajakirju tooma. Emal olid tellitud päevalehed, meil käis isegi Iskra. Minul Säde, Pioneer ja isal Pikker. Postkasti käin ma siiani elevusega kontrollimas, ja jälle kõrvaltrepikojas, ikka seesama magus ootus hinges.
2. Meie maja on eriline ja oma looga ning oli mõeldamatu, et talle riputataks külge mingi tavaline metallist postkast. Täiesti juhuslikult õnnestus leida ühest Kuressaare antiigipoest vana meremehekirst, millele oli sisse kirjutatud tema endise omaniku nimi – härra Leht!
3. Postiga saatsin alles hiljuti ühe paki välismaale, seda peab ikka veel postkontoris tegema. Pakiautomaate kasutan ma aga väga tihti, see on äärmiselt mugav viis millegi postitamiseks.
4. Postkasti tuleb värske ajaleht ja mõni ajakiri, eriti südantsoojendav oli saada jõuluks postkaart. Tänan armast Elisabethi ja loodan, et ta ka tulevikus kaarte saadab.
5. Ma arvan, et need ei kao veel niipea, kui üldse. Inimesed saadavad ikka veel kirju ja kaarte ning värske ajaleht on paljude inimeste jaoks oluline.


Tiina Pitk
(Orissaare):

1. Minu jaoks on iga kiri tohutu rõõm ja eriline hetk, väike pidu minus eneses. Postkast iseenesest seostub mul alati meeldiva ootusärevuse ja üllatusmomendiga.
2. Kuna olen alati olnud taaskasutusmeelne, hakkasin poodi tormamise asemel vanaisa töötoas ringi vaatama. Nagu tellitult vedeles seal vana roostes tööriistakast. Värvisin selle erkpunaseks, saagisin sisse puupaku, et kirjadel hea olla oleks, ja panin sisse särasilmse ingli kõigile häid soove edastama.
3. Mina olen üle keskmise usinam päris kirjade saatja. Ja kui just päris kirja välja ei pigista, siis postkaart ajab ka asja ära. Viimane asi, millele margi peale kleepisin ja postiga teele panin, olidki postkaardid emale ja õetütrele.
4. Ise saan oma postkasti reklaami ja arveid. No nagu me kõik. Kuid viimane isiklik saadetis oli lühike, kuid südamest tulnud armastuskiri. Romantika ei ole veel surnud!
5. Kogu postimajandus on nii surematu suurus, üks inimkonna alustalasid, et niipea see ei sure.


Kalle Laanet
(Kudjape):

1. Uudised.
2. Sõber ja sugulane Aadu reageeris meie palvele teha teistsugune postkast kui tavaline, tehes selle valmis kahe tunniga. Selline armsake see saigi.
3. Reisides välismaal, on meil kombeks saata sealt lastelastele postkaarte.
4. Igal kuul tuleb politseiajakiri Radar.
5. Postkastid ei kao niipea.


Konkursil osalemiseks saada foto ja lugu oma postkastist aadressil kristina.kretova@saartehaal.ee. Konkurss kestab 14. maini. Täpsemad tingimused: FB/Saaremaailma köige kenam postkast 2018 ja EV100.ee lehel.

Maris Rebel

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 879 korda, sh täna 1)