Tule Saaremaale elama, päriselt! (24)

Karikatuur: ANDRUS PEEGEL

“Sõna “Saaremaa” üksi enam ei toimi,” kirjutab ettevõtja Katrin Sagur, Saaremaa vallavolikogu arendus- ja kommunikatsioonikomisjoni liige. “Võib-olla turismisihtkohana on veel jumet, kuid turism ja Saaremaale elama tulemine on kaks erinevat teemat.”

Saaremaa vallavalitsus alustas valla ühtse arengukava koostamist aastateks 2019–2030. Selle tarbeks on oodatud meie kõigi ettepanekud.

Vallavolikogu arenduskomisjoni koosolekul 19. aprillil pakkusin välja mõtte, et Kuivastu–Kuressaare tee äärde võiks paigaldada suure infotahvli, mis kutsuks inimesi Saaremaale elama. Samal teemal on erinevates ringkondades varemgi arutletud. On isegi välja pakutud idee, et plakat “Tule Saaremaale elama!” võiks asuda Tallinnas ummikute rohketes piirkondades. Miks mitte? Hea mõte.

Saaremaa vajab imagokujundust!

Välja pakutud idee ei tähenda lihtsalt ühe plakati paigaldamist Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare tee äärde. Saaremaa vajab imagokujundust, mis muudaks meie saare atraktiivseks ja kutsuks siia juurde püsielanikke, et noored saarelt jäädavalt ei lahkuks ning tuleksid oma mõtteid ja unistusi siia realiseerima.

Mõte Saaremaa imagokujunduse vajalikkusest tekkis mul mõni aasta tagasi, kui esindasin messil “Maale elama” endist Lääne-Saare valda. Seal sai selgeks, et sõna “Saaremaa” üksi enam ei toimi. Võib-olla turismisihtkohana on veel jumet, kuid kui kutsusin inimesi saarele elama, oli vastuseks: “No see praamiliiklus ja nii kaugel jne.”

Hästi, nõus, siin on iva! Kui saare väline kuvand oleks olnud: siin on äge elada, siin on ägedad koolid, siin on äge kogukond, siin on palju võimalusi jne, oleks vastused võinud olla teistsugused.

Samas, turismisektoris ju inimesed tegelikult igapäevaselt imagokujunduse nimel toimetavadki. Jah, tõsi, kuid turism ja Saaremaale elama tulek on kaks erinevat teemat. Kokkupuutepunkt on muidugi olemas. Positiivse kuvandi loomisel on palju ära teha Saaremaa vallal, kaasates organisatsioone, kes on valmis selleks õla alla panema. Tuleks leida võimalusi sellise järjepideva aktsiooni finantseerimiseks. Tulemusi ei maksa muidugi kohe oodata.

Põhjendatult tekib küsimus, kas oleme valmis uusi püsielanikke vastu võtma.

Tulevane saarlane vajab sissetulekut, elukohta, tema lapsed vajavad kooli ja/või lasteaiakohta ja siin peaks olema kogukond, kes teda ootab. Aeg-ajalt tahaks midagi nii kehale kui ka vaimule ehk sportida ja kultuuri nautida.

Selle kõige nimel tuleb tõepoolest kohapeal vaeva näha, et mitte pakkuda katteta lubadusi.

Mulle isiklikult tundub, et sissetulekuküsimus on tihtipeale kõige teravam probleem, mis takistab saarele kolimist. Palgatöö kõrval on aga alati olemas võimalus alustada ettevõtlusega.

Äriideid on kõikjal

Äriideid on igal pool, need tuleb lihtsalt üles korjata ja enda omaks teha. Tuleb unustada selline suhtumine, nagu ma ei oska, mul ei ole ideid, ma ei viitsi. Tibake mugavustsoonist väljaspool elamist ja idee/unistus, mida Saaremaal ellu viia, ongi sündinud.

Elan ise praegu sarnases situatsioonis. Koos elukaaslasega oleme oma idee leidnud, üles korjanud ning tasapisi liigume unistuse poole. Kas saame Saaremaa tingimustes hakkama, sellest kirjutan ehk kunagi hiljem.

Siinkohal kasutan võimalust ja pakun välja veel ühe idee. Oma kogemusest tean, et maapiirkonnas tuleb korralikke tootmisruume tikutulega otsida. Asjakohane oleks taaselustada ettevõtlusinkubaatori idee.

Hiljuti osalesin Saare arenduskeskuse korraldatud mentorklubi koolitusel ja vestlesin Saaremaa imagokujunduse teemal arenduskeskuse juhataja Rainer Paenurgaga. Tema sõnul planeerib Saare arenduskeskus veel selle aasta jooksul valmis saada koondportaali, kust oleks võimalikult lihtne leida Saaremaa kohta käivat infot, ning ette on valmistatud Saaremaad tutvustavate lühiklippide kontseptsioonid.

Saaremaa teeb juba pisikesi esimesi samme, kuid toetust sellele ettevõtmisele oleks juurde vaja.

Näitena võiks välja tuua Pärnumaa, kes on loonud veebisaidi www.parnumaa.ee. Sellele veebilehele on koondatud info töökohtade, ettevõtlusvõimaluste, puhkuse, õppimise ja muude eluliste asjade kohta Pärnumaal.

Kindlasti on minu väljakäidud mõtet võimalik veel edasi arendada. Ootan huviga mõne spetsialisti või turundusinimese jätkuartiklit sarnasel teemal.

Meie ju teame, et siin on maailma parim koht elamiseks, anname sellest ka teistele teada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 802 korda, sh täna 1)