Algab ajaloo suurim keskväljaku ümberehitus (7)

Viimased suured teeehitustööd Kuressaare kesklinna piirkonnas jäävad kolmekümne aasta tagusesse aega.

1980-ndatel aastatel Saare KEK-i juhtinud Mait Sooäär, kes praegu tegutseb ehitusinsenerina, ütleb, et kesklinna ehitajaid ootab mastaapne tööpõld. Omaaegsed tee-ehitajad ei näinud nimelt ettevalmistustöödel aluse rajamisega just ülearu palju vaeva.

Sooäär tõi näiteks, et kui 2005. aastal ehitati Ajamaja, selgus kaablikraavi kaevamisel, et asfaldi alla on aastakümneid tagasi munakivide peale pandud küll 10–15 cm kruusa, kuid kivide alune täide tegi suure üllatuse. Kõigepealt oli paarkümmend sentimeetrit kruusa-liivasegu, selle all kuni 40 cm tehislikku täitematerjali ja kõige all sama paksult korralik huumuserikas muld.

TÄNAV MUSTA MULLA PADJAL: Tallinna tänava alused kihid 2005. aasta kevadel, Ajamaja kaablikraavi kaevamisel nähtuna.
Mait Sooäär

Esiisade s…t tee-ehitus

“Uurisime neid kihte koos töömeestega ja leidsime, et Tallinna tänava ehitus oli esivanemate väga lohakas töö. Munakivi musta mulla peal!” meenutas Ajamaja ehitusel omanikujärelevalvet teinud Mait Sooäär. “Sellepärast meie tänavad kõik õõtsuvadki, et esivanemad tegid nii kehva tööd.”

TÖÖ KIIRE JA KORRALIK: Vabariiklik kõnniteeplaatijate kutsevõistlus Kingissepas 10.–12. juulil 1985.
Jüri Koppel / Saaremaa muuseum

Asfalti hakati Kuressaares munakivide peale panema pärast seda, kui Maadevahel valmis 1959. aastal bituumenitehas. Kõigepealt asfalteeriti vana Kuressaare–Kuivastu maantee, mis kulges Laimjala kaudu. Seejärel tulid maakonna väiksemad teed ja Kuressaare tänavad, kus enne oli kõikjal kivisillutis, kruusa- või pinnaskate. Seejuures näitas esmaspäeval Kuressaare keskväljaku lilleklumbi kõrval tehtud proovikaevamine, et sealt on enne asfaldipanekut munakivid ära koristatud ja teele korralikum aluspõhi tehtud.

Suuresti toimusid 70–80-ndate aastate ehitustööd Kuressaare kesklinna tänavatel tänu Saaremaa restaureerimisvalitsusele, kes mitmekümne aasta vältel Kuressaare ajaloolisi hooneid üles ehitas.

Saaremaa restaureerimisvalitsust juhatanud Jaan Mitt meenutas, et aastatel 1968–1992 tegi nende ettevõte maakonnas 380 objekti, sealhulgas pea kõik Kuressaare südalinna hooned, alates raekojast, kuid ka Kuressaare loss. Suurel osal kaasnes ajalooliste hoonete renoveerimisega ja juurdeehitiste rajamisega kõnniteede ehitus ja haljastustööd, millega tegeles pidevalt üle 300 ehitaja ja muu ehitusvaldkonnaga seotud spetsialisti.

Hiigeltöö kahe päevaga

1980-ndatel aastatel Kingissepa remondi- ja ehitusvalitsust (REV) juhtinud tänane ettevõtja Vjatšeslav Leedo meenutas üht erakordset töösaavutust 1985. aasta juulikuust. Toona korraldati kõnniteeplaatide panemise kutsevõistlus, mille käigus pandi kahe pika tööpäeva jooksul Tallinna tänavale 1120 ruutmeetrit plaate, alates toonasest seemnekauplusest (praegune Ajamaja) kuni Lossi tänaval asunud miilitsamajani. Lisaks turuhoov ja toonane keskväljaku nn Upa-meeste plats.

“See oli tegelikult meeletu maht ja põhimõtteliselt ühe laupäeva ja pühapäevaga vahetati kõik kõnniteeplaadid ära. Pikad päevad, hommikul 6–7-st kuni 8–9-ni õhtul. See kõik on mul siiani silme ees,” sõnas Leedo. Osales seitse kolmeliikmelist võistkonda, saarlasi esindasid Kingissepa REV-i teedepanijad Aivar Kasemaa, Aleksei Kask ja Mati Siimon.

Töö tellis täitevkomitee, mida juhtinud Ants Tammleht ütles, et töö tehti tõesti imekiiresti. “Toona oli nii, et täna tuli idee, homme tehti ära. Polnud ju vaja hankeid teha,” meenutas Tammleht.

Vjatšeslav Leedo rääkis, et samamoodi võiks suhtuda ka praegusesse kesklinna ümberehitusse, teha töö kiiresti ja korralikult: “Kesklinn on nii tähtis objekt, et see võiks olla meil nii kui üldrahvalik ehitusobjekt, nagu kunagi oli haigla, kus kõik firmad-asutused jõudumööda osa võtsid.”

Leedo sõnul peaks ühtepidi ehitaja tegema tööd eesrindlikult, teistpidi võiksid poe- ja restoraniomanikud mõelda, kuidas ehitajale vastu tulla, kas siis toitlustamisega või mõnel muul viisil.

“Selleks, et kesklinna kiiresti valmis ehitada, võiks panna ka kahes vahetuses, laupäeviti-pühapäeviti. See on küll kulukas, kuid hea tahtmise juures on kõik võimalik. Miks mitte öösel, kui kedagi ei sega, välja arvatud baarikülastajad,” rääkis ettevõtja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 071 korda, sh täna 1)