Arheoloogiliste leidude näitus lossis

Maikuu lõpuni saab Kuressaare linnuses tutvuda näitusega Eesti mullustest huvitavamatest arheoloogilistest uurimistöödest ning väljapanekuga Kaljo Lilbi muinasleidude kogust. Näituse “Arheoloogilisi välitöid Eestis 2017” on koostanud Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu töötajad Kristi Tasuja ja Irita Kallas.

ESIMESED: Garel Püüa näitab pronkskausse, millesarnaseid Saaremaalt varem leitud ei ole.
MAANUS MASING



Saaremaa muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Garel Püüa ütles, et kuigi suurem osa näitusest puudutab mandrimaa töid, saab eraldi vitriinides vaadelda valikut 10.–13. sajandi muinasleidudest Kaarma kihelkonna Lilbi, Tahula ja Kärdu küla maadelt.

Esemed andis Saaremaa muuseumile üle Kaljo Lilp Lilbi külast Anni talust. Püüa sõnul on nende hulgast märkimisväärsemad suured pronkskausid ja loomakujuline pronksist kaaluviht, mis on teadaolevalt esimesed sarnased leiud Saaremaal.

Pronkskausse on Eestist, valdavalt Ida-Virumaalt, leitud üle 220, 34 sellist kaussi on teada ka Muhust. Anumate otstarvet on tõlgendatud mitmeti, alates igapäevastest toidu- ja (käte)pesunõudest kuni pedagoogilis-liturgiliste abivahendite ja ristimisvaagnateni. Kui meenutada taanlaste sõjaretki Saaremaale 1206 ja 1222 ning Põhja-Eestisse 1219, võib tegu olla just Taani ristisõdijate vahendusel siia sattunud kaubaga.

Loomakujulist pronksist kaaluvihti kasutati hõbeda kaalumiseks ja Eestist on neid teada kümmekond. Vastab viikingiajal levinud Skandinaavia kaaluühikutes kahele öörtugile (u 2 x 8 g). Kolm öörtugit moodustasid ööri ja 8 ööri marga ehk u 200 g hõbedat, mille eest sai näiteks 10. sajandil osta odavama orja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 248 korda, sh täna 1)