Paremini saaks alati, ka sotsiaalvaldkonnas (5)

“Saaremaa valla suurim tugevus ja eelis on see, et meile on loodud kõik eeldused arendada saart ühe tervikuna lähtuvalt piirkondade vajadustest,” kirjutab valla arengukava koostamisse kaasatud volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Tiina Luks. “Peaasi, et otsuste tegemisel ikka tarkust jaguks.”

Selle kohta, mis on meil hästi, on meie komisjoni liikmed toonud välja järgmist: meil on olemas oma haigla koos eriarstiabiga; pädevad sotsiaaltöötajad; avahooldustöötajate arv suureneb ja töö muutub koordineeritumaks; meil on turvaline keskkond.

Kuressaare Hoolekanne osutab kodu-, varjupaiga-, sotsiaaltranspordi-, iseseisvat toimetulekut soodustavat, sotsiaaleluruumi tagamise, igapäevaelu toetamise, toetatud elamise, toitlustamise, sooja toidu kojuveo ja päevakeskuse teenust.

Samuti on võimalus tegeleda huvitegevusega. Vallal on hooldekodu. On hea, et meil on tervisespordisarjad, terviserajad ja kergliiklusteed.

Sotsiaalvaldkonnas on praegu aga juba tuntav teenuste laiendamise ja teenusetarbijate arvu suurendamise võimalus.

Transport kui võti

Mis on aga need olulised lahendamist vajavad probleemid, millele peaks Saaremaa vallas tähelepanu pöörama? Kui rääkida üldiselt, siis on paljude lahenduste võti inimeste liikumisvõimalused. See ei pea minu arvates olema ilmtingimata tasuta transport, vaid eelkõige kättesaadav transport.

Tähtis on esmatasandi meditsiini kättesaadavus piirkondades – võimalus on n-ö võrgustumine koostöös tervisekeskustega. Nende koosseisus peaks piirkonnas olema nn medkabinet ja pereõde, kelle kohustus oleks ka koolitervishoid.

Apteegiteenuse puudulikkuse just keskusest kaugemal saaks lahendada kõige elementaarsemal tasemel eespool mainitud nn medkabineti kaudu.

Oluline on koduteenuse arendamine, laiendamine, kättesaadavus. Vajalikul hulgal peaks olema koduhooldustöötajaid, võimalusel halduslepingutega. Siin on märksõnadeks koostöö kolmanda sektoriga, seos tööhõivega maapiirkondades jne.

Üldhoolduses tuleks (üli)õpilastel võimaldada teha vabatahtlikku tööd tasuta või soodustingimustel õpilas-koduteenuse saamiseks, kuhu kuulub suhtlemine eakatega – näiteks ettelugemine, mälu treenivad mängud, jalutamine jmt.

Tarvis on soodustada positiivset tervisekäitumist – selleks pakuvad head võimalust terviserajad, välitreeningukohad, rahvaspordiüritused sarjana jne. Samuti on oluline tervishoiualane ennetustegevus.

Nopped komisjoni liikmete tagasisidest: eriarstiabi kättesaadavus võib halveneda, kuna arstkond vananeb; sotsiaalvaldkonnas töötavate inimeste palgad on väga madalad; erihoolekandeteenusel olevatel inimestel puudub oma päevakeskus; sotsiaaleluruume napib ja majad vajaksid remonti.

Samuti leiti, et liikumispuudega inimeste liikumisvõimalused ja ligipääs ameti- ja teistele asutustele on puudulik, ühistranspordi kasutamisvõimalus neile aga peaaegu olematu.

Puudulik on ka sõltlaste ravi ja rehabilitatsioon. Päevakeskusel on aga vaja juurdeehitist.

Hooldekodude kohti peab 2021. aastaks olema piisavalt, et tagada kõigi soovijate vastuvõtmine, järjekorra pikkus maksimaalselt kaks kuud. Samaks aastaks tuleks hooldekodu töötajate palka tõsta vähemalt 30 protsenti. Ka sotsiaalvaldkonna töötajate haridus vajab kontrollimist, vajalik on erialane ettevalmistus.

Millised on võimalused nende probleemide lahendamiseks? Komisjoni liikmed pidasid oluliseks koostööd ülikooliga ning koostööd haigla ja omavalitsuse vahel.

Samuti leiti, et eakad ja puuetega inimesed võiksid elada oma kodus või koduste tingimustega võrdväärses keskkonnas niikaua kui võimalik, kui oleks piisavalt teenuseid, näiteks päevakeskuse teenus jmt.

Ühe inimese kohta peab olema rohkem avahooldajaid ja rohkem teenustunde. Samuti on tähtis, et oleksid olemas sotsiaalkorterid.

Sõltlaste raviks on tarvis eraldi raviarsti ja tuleb luua rehabilitatsioonimeeskond, leida töötegemise võimalused kaitsvas keskkonnas.

Milline võiks olla Saaremaa vald aastal 2030 ja kuidas selleni jõuda?

Komisjoni liikmed pakkusid välja järgmist: iive on positiivne, lapsed saavad sündida Kuressaare haiglas; meil on piisavalt sotsiaalteenuseid ja sotsiaalhoolekandes töötavaid inimesi, et hoolt vajavad inimesed saavad kodus elada; meil on olemas teenusmajad, rehabilitatsioonikeskus ja korralik vajaduspõhine sotsiaaltransport.

Suunad, mida komisjoni liikmed oluliseks pidasid, on toetada noori peresid ja ettevõtlust, toetada noori spetsialiste saarele kolimisel – eluaseme, lastehoiu osas jne –, innustada vabatahtlikke tegutsema. Samuti on vajalik terviseedendus ka eakate hulgas.

Kas tõesti hullud ideed?

Minu enda väljapakutud “hull” idee, kuidas elu Saaremaa vallas paremaks muuta, on rajada Saaremaale oma Maarja küla ja oma Lootuse küla.

Toon ära ka meie komisjoni liikmete pakutud “hullud” ideed.

*Toetada kõiki peresid lasteaia kohatasude ja toidu osas, sest niikaua, kui meil on lastega peresid, on meil ka maksumaksjaid.

*Saaremaa on Eesti arenduse ja innovatsiooni keskpunkt.

*Kõik Saaremaa teed on kaetud mustkattega.

*Palgad on Eesti keskmisest kõrgemad, loodud on uusi töökohti.

*Saaremaal on tõusnud iive ja langenud väljaränne 30%.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 207 korda, sh täna 1)