LAPSED: Kas sa saad õue… (1)

… kõlab tänapäeva lapsele ja noorele karistusena. Nende vanaisadele ja vanaemadele tähendas see aga soovide täitumist, sest toas pidid istuma üldiselt ikka karistuseks.

ÕUES MEELDIB KÜLL: Mölkkyt mängivad (esiplaanil) Margot Vilbas, taustal Erik Leemet, Oliver Vaher ja Mihkel Kinna.
MAANUS MASING

Küsimus, kuidas oma lapsed toast ja nutiseadmete tagant kasvõi korraks välja saada, on muutunud üha aktuaalsemaks. Õues liikumine tähendab tervist, aga ka sotsiaalset suhtlemist teiste eakaaslastega väljaspool sotsiaalmeedia kanaleid.

“Kahjuks eelistavad lapsed toas olemist, sest internet on oma töö teinud,” tõdeb noorsootöötaja Merlin Vares. “See maailm, mis sealt vastu vaatab, õues olevale tavaliselt vastu ei saa. Ja kui ei ole sõpru ja seltskonda, kes kaasa kutsuks, siis ongi laps oma arvuti ja maailmaga üksi.”

Vähe vaba aega

Vares räägib, et kui vaadata noortekeskuse pealt, siis on sõpruskonnad olemas, aga lapsed on ka väga hõivatud, sest üks huviring ajab teist taga ja niisama vaba aega on tegelikult vähe. “Kes on toimekas, see toimetab igal pool, aga teises äärmuses on need, kes ei oska oma vaba ajaga mitte midagi peale hakata ja lihtsalt on,” lausub ta.

Oluline moment on kindlasti tegevuse pakkumine. Vanaisad ja vanaemad kipuvad siin ikka oma noorusaega meelde tuletama, kui hommikul saadeti lapsed uksest välja ja koju naasid nood õhtuhämaras. Mänguvõimalusi organiseerisid lapsed endale ise ja vanemad inimesed ei mõista, miks siis tänapäeval nii ei võiks olla.

“Noorte arvates ei ole probleemi,” märgib Merlin Vares, lisades, et sobivad kohad on tegelikult olemas, kuigi palju sõltub ka vanusest. “Meie lasteaiad on avatud kuni 10-aastastele lastele, aga seal leiavad ka vanemad lapsed endile tegevust. Kuid jalutatakse ka niisama linnapeal ja eks nad need kohad endale leiavad. Aga kui seal ei ole midagi teha ja hakkab igav, siis tulevad ka lollused.”

Varese hinnangul on lapsevanematele oluline ka oma võsukeste turvalisus. Kui mängukoht ise on küll turvaline ja piiratud, peab laps sinna kuidagi jõudma ning siin tuleb mure, kas ta pääseb ohutult näiteks üle tee. “Kui läheb hämaraks ja pimedamaks ning laps ei ole veel kodus, siis hakkavad vanemal kohe alarmid tööle,” märgib ta. “Aga võib-olla on tänapäeval ka ohte rohkem. On kiusamised, vargused ja kunagi ei tea, kuidas su lapsel päev on läinud ja mis seltskonda ta on sattunud. Hirmud on tänapäeval hoopis teised, kui see, et äkki kukub laps õues põlve katki. See on kõige muu kõrval üsna pisiasi.”

Siiski on vanema roll lapse õue saamisel väga suur. Päris tihti on just lapsevanem ise suurim takistus õueminekule, sest napib ideid, mida lapsega õues peale hakata. Ja ega ka ise viitsita enam suurt väljas olla. Sageli saabki põhjuseks lapsevanema laiskus, sest toas arvuti või telefoni taga istuv laps on kontrolli all ega nõua liigset tähelepanu või tema jaoks millegi organiseerimist.

Üks võimalus ja võib-olla isegi parim on ise kaasas käia ja eeskuju anda, et lapsel kujuneks harjumus ja arusaam, et õues on äge. Tuleb leida huvitavaid kohti ning teha koos oma piirkond tuttavaks ja turvaliseks. Lapsele peab selgeks tegema, kuidas ohu korral käituda ja kelle poole pöörduda. Samas tuleb talle jätta eksimisvõimalusi – las ta jääb korraks pimeda peale ja läheb vale seltskonnaga kaasa, see kõik on vaja korra läbi elada ja katsetada.

Igav ei tohi hakata

Lastel peab õues mängides mugav olema, ei tohi olla liiga külm, aga samas ka mitte liiga palav. Seepärast tuleb kontrollida ka õuevarustust. Lapsel tuleb lasta ohutuse piires võimalikult palju ise liikuda, avastada ja mängida. Nii ei muutu õueaeg igavaks ja võib hoopis kujuneda avastusretkeks.

Samas on soovitav leida ka mõtestatud tegevusi.

Paraku on laste vähene liikumine ja vähene õues viibimine üha süvenev probleem. “Kui me oleme noortekeskuses teinud väliüritusi jalgrattamatka näol või läinud loodusesse, siis on osavõtt jäänud tagasihoidlikuks,” kurdab Merlin Vares. “Huvi ja oskus õues olla on ära kadunud. Lapse õue saamisel peab olema üldjuhul miski muu asi juures, kas siis võistlus või auhind, et teda sinna meelitada.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 924 korda, sh täna 1)