MUHU UUDISSED: Emadepäe oo kohe-kohe käe

Emadepäe oo kohe-kohe kätte jõudmas ja Muhus tähändab sõuke asi muu-ulkas seda koa, et pissikstele, alles sündin muhulastele jälle õbelussikapidu korraldatse.

Riede, üheteistmenda keskomingust oo nie kõege uiemad munuksed Muhu kodanikud lasteaida kutsutud. Ja neh, siis lähtvad juba pidud lahti puhas.

Ja pühabe, kui oo emadepäe, siis soavad emad Piiri metsas seiklusparkis poole inna iest kodida. Nõnna et lapsed, aage naad kottu välja ja võtke seltsi!

Ja laupa, kahesteistmes oo juba ammu nii tiheks kuulutat päe, et mool oo taris viel paljast korra üle korruta, et mis siis puhas tihasse ja kus minnasse.

Selle pääva sihes pietse ää järjekordas seitsmes aututega ja mooturratastega rüistmine ja kupatamine. Sedakorda tähistatse vabariigi sajandad sünnipääva ja selletaudi oo punktisid, mis üles leida tuleb, kohe sada tükki. Aega andasse kenaste kaks ja pool tundi. Seevoasta oo asi tüki moad pienemaks tehtud, kut ta muedu oo oln, ja punktide otsimiseks kasutatse äppi.

Kõik tehnilised nõuded, mis oo nendele nutividinatele ette nähtud, misega rüistma soab minna, nie oo kõik veispukkis kirjas. Kis nüid mai kuus viel tahtvad ennassid kirja anda, siis nüid küsitse juba kakskümmend eurut. Ja Keidy Jõgi oo ikka sie tubli naesterahvas, kelle juure tuleks ennassid kirja anda. Kokkusoamine oo sedakorda Muhurito juures parklas, meierei taga.

Liiva kuolimajas oo pensiunäride pidu sellepääva. Kellu kahestteistmest. Kuulatse loengut ja kuienda lassi põkked ja massakad andvad pissikse kontserdi koa.

Tervese moakonda ep satu änam inimest, kis põleks oma silmaga näin, et Liiva uus poed akkab ju ühna kohe valmis soama. Neh, katsu sa sedaviisi Liiva linnast läbi kupata, et ep akkaks silma mitte. Põle võemalik! Siis piaks küll sohvril silmad kindi olema sõidu aegas, aga sedaviisi sõita ep sünni. Kole nobe oo nüidsel aal sie ehitamise tüö küll. Lups ja valmis!

Et kui kiegid nüid küsib, et millal siis uude poodi sisse soab, siis ma või ütelda küll. See päe oo üteldud olavad kaheskümnes kolmas mai. Tasub kuulata ja rinki voadata viel, sest juu sõuksest asjast nüid lisemal aal ikka igast puolt kuulma akkab.

Ja lõpetuseks viel roamatusõpradele üks jutt, mis oo siiamoani riakimata jäen. Hellamoa külakeskuses oo ülal näitus “Eestlase lugemisvara 1918–1940”. Et siis nõuksed muistse aa roamatud oo voatamise jäuks välja pantud.

Voadata soab viel kuni esimese juunini, iga teisibe ja kessiku kellu ühessast kolmeni, neljabe kümnest kuieni ja riede-laupa ühessast üheni.

Vat sõuksed uudissed oo meitel! Olge munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)