Aiandusliit kutsub riiki turgusid kontrollima

Päritolu nõuete rikkumistele viidates soovib aiandusliit, et riiklike järelevalveasutuste ühisreidid turgudel muutuksid sagedasemaks.

Eesti aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin märkis maaeluministeeriumile saadetud märgukirjas, et seni on aiandussaaduste päritolu kontrollimine jäänud puudulikuks. Turgudel ja ajutistes müügikohtades tehakse vaid üksikuid toiminguid, mis on selgelt ebapiisav, võrreldes nõuete rikkumise ulatusega ega pole avaldanud soovitud mõju.

Strastini sõnul tuleks seadust eiravatele müüjatele tekitada veendumus, et riik päriselt ka kontrollib nende tegevust ja et kontroll pole ühekordne. Veterinaar- ja toiduameti ning põllumajandusameti kõrval tuleks kontrollitoimingutesse kaasata maksu- ja tolliamet, et kontrollida müügikäibe seaduslikku deklareerimist müügikohas ja töötajate registreerimise kohustuse täitmist.

Eesti elanikule on oluline, mis päritolu toitu ta sööb. Järjest rohkem eelistavad Eesti elanikud kodumaist päritolu toitu, mis on kohalike tootjate joaks väga positiivne. Kaubanduskettides ja väiksemates poodides aiandussaaduste päritoluga enamasti probleeme pole, tootja ja müüja vahelised ranged lepingud tagavad nõuetekohase kauba käitlemise.

Avaturgudel, nagu Tallinna keskturg, Nõmme turg jne, ning suveks püstitatavates ajutistes müügikohtades müüdavate aiandussaaduste päritolu on aga Strastini andmetel tihtipeale küsitav. On üldteada näiteid, kus müügimahu suurendamise eesmärgil segatakse sellistes kohtades näiteks Eesti päritolu maasika hulka Läti, Leedu, Poola maasikat, marju või kurki.

Raimond Strastin juhib tähelepanu, et lisaks sagedastele päritolu nõuete rikkumistele on avaturgudel ja ajutistes müügikohtades tavaline praktika müük sularaha eest ning riigil jääb saamata märkimisväärne hulk maksutulu, kuna kogu müüki ei kajastata. Ühel omanikul on hallata reeglina suurem hulk ajutisi müügikohti, kus ühe ajutise müügikoha päevakäive on orienteeruvalt 200–1000 eurot sõltuvalt asukohast. Lisaks töötavad ajutistes müügikohtades müüjatena sageli alaealised või isikud, kelle töötamine on MTA töötajate registris fikseerimata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 7 korda, sh täna 1)