Investeering tulevikku

Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi tänavustel lõpetajatel on finišini jäänud vaevalt poolteise kuu jagu päevi. Saarte Hääl uuris, kuidas praegused abituriendid oma kooli ja õpikogemust hindavad.

Miks valisite just KTG?

M. Mägi: Keskharidust on vaja – sellepärast siia tulingi. Kui gümnaasiumi tunnistus käes, on kõik teed valla. Valisin KTG, kuna see on meie maakonnas ainus täiskasvanute gümnaasium. Tulin KTG-sse juba aastate eest, 9. klassi, sest Kuressaare gümnaasiumi õppeprogramm tundus mulle raske. Õhtukoolis mu hinded paranesid, ka on siinne suhtumine õpilastesse hoopis teistsugune kui tavagümnaasiumis.

Ly Kallas

Ly Kallas, koolijuht: Statsionaarses õppes tuleb läbida riiklik õppekava, millele on lisatud tavaliselt rohkem valikaineid kui meil. Paljudele on selline õppekava maht koormav.
Ka täiskasvanute gümnaasiumis õpitakse riikliku õppekava järgi, kuid kooli lõpetamiseks tuleb läbida 72 kursust, mis sisaldab juba ka valikkursusi.

M. Mägi: Õppisin KTG-s 11. klassini, 12. klassis käisin aga koolis vist ainult paar päeva ja siis jäid õpingud katki – elu tuli vahele. Pärast 12–13 aasta pikkust pausi tulin KTG-sse tagasi, 12. klassi. Alguses oli väga keeruline uuesti õppima asuda. Kui 17–18-aastasel inimesel jääb õpitav ehk paremini meelde, siis täiskasvanul on selle poolest lihtsam, et ta mõistab õpitavat hoopis teistmoodi, ta oskab õpitavat päris eluga seostada. Ometi oli mu entusiasm suur.

Eks vahel tuli ka laiskus peale, aga siis läks see jälle üle. Inimene õpib siin koolis ju enda, mitte õpetajate ega oma vanemate jaoks. Nüüd kooli lõpp juba paistab, arvan, et saan õpingutega ilusasti ühele poole. Hinded on mul korras.

Dagmar Tomingas, õpilaste esindaja KTG hoolekogus: Mina õppisin Kuressaare gümnaasiumis, ent ei käinud seal korralikult koolis. KG-st läksin Kaali põhikooli ja sealt tulin poole aasta pealt täiskasvanute gümnaasiumi. 9. klassi lõpetasingi täiskasvanute gümnaasiumis.

See kool sobis mulle, kuna kolisin kodust välja väga noorena ja käisin tööl, ettekandjana. Paralleelselt töötada ja tavakoolis käia ma aga ei suutnud. Vahepeal olin ära, välismaal, ja kui tagasi tulin, elasin Tallinnas. Seal üritasin Tallinna täiskasvanute gümnaasiumis õpinguid jätkata, ent ei jõudnud – töö tõttu. Kui Saaremaale tagasi kolisin, tulin ka KTG-sse tagasi. Õpingute vahel sündis mul laps, aga siin ma jälle olen ja sel aastal lõpetan kooli! Praegu on mul küll selline tunne, et olen ju kogu aeg siin koolis õppinud ja kuidas ma siis järgmisel õppeaastal enam ei tule?

Ly Kallas: Dagmar on hea näide meie kooli vajalikkusest. Tihtipeale ongi nii, nagu siin eespool kõlas: elu, töö või laps tuleb õpingutele vahele. Samas on meie tublimatele õpilastele omane järjekindlus, soov õppida ja haridust saada. Dagmar on väga tubli ja motiveeritud õppija ning seetõttu valitud ka kooli hoolekokku.

Sander: Lõpetasin Astes põhikooli ja astusin algul Kuressaare gümnaasiumisse. Nii suur kool mulle kui väikesest kohast tulnule aga ei istunud. Kuu aja pärast tulingi KTG-sse 10. klassi. Lisaks sellele, et KTG-st saab keskhariduse, oli minu jaoks tähtis, et siin saab merendust õppida. Tegin selle kursuse kohe 10. klassis ära, seejärel töötasin mõnda aega madrusena. Praegu käin õpingute kõrvalt hoopis metsatööl.

Andres: Mina läksin põhikooli järel Kuressaare ametikooli üldehitust õppima. Ametikoolist sain küll keskhariduse, ent riigieksameid seal teha ei saanud. Seepärast tulin kaks aastat tagasi KTG-sse. Ametikoolist ja gümnaasiumist saadud keskharidusel on suur vahe, kui näiteks kuhugi tööle kandideerid või edasi õppida tahad. Osa mu ametikoolis saadud hindeid kanti üle, osa 10. ja 11. klassi aineid tegin esimese aastaga ära ning sel aastal oli mul käsil 12. klass.

Ly Kallas: Osa kõrgkoole ei aktsepteeri kutsekoolist saadud keskeriharidust ning ettevõtjadki eelistavad gümnaasiumiharidusega inimest. Seega on gümnaasiumihariduse omandamine, mille KTG-sse tulnud inimesed on ette võtnud, investeering tulevikku.

Andres: Päris kindlasti mõjutas mu otsust KTG-sse tulla ka see, et siin on võimalus õppida madruseks. Madruseõppe tõttu sain ka tööle. Töötan Viking Line´is. Praegu küll, madruseõppe lõpetamiseni, köögitöölisena. KTG-s õppisin e-õppes.

Ly Kallas: Kes on valinud e-õppe, peab olema väga hea enesedistsipliiniga, kuna nn kontakttunde on vähem kui päevases osakonnas. Paljud asjad tuleb omapäi ära teha.

Mis tundus KTG-sse tulles algul kõige keerulisem?

Sander: Kuna mul oli mõni tuttav siin koolis juba ees ning ka ema on KTG lõpetanud, teadsin tulles enam-vähem, mis mind siin ees ootab. Aga eks alguses oli ikka keeruline – õpetajate ja kooliga harjuda.

M. Mägi: Minu jaoks oli algul natuke raske üks õppeaine, inglise keel. Miskipärast arvasin, et oskan seda üsna hästi – internet on ju samuti inglisekeelne –, aga tuli välja, et mu tase polnud ikka selline, nagu arvasin.

Kuidas siinseid õpetajaid hindate?

M. Mägi: Õpetajad on siin väga head. Minu lemmikud on eesti keele õpetaja Merike Olo ja inglise keele õpetaja. Inglise keele õpetaja Janika Pannel on väga nõudlik ega tee õpilastele hinnete panemisel järeleandmisi. Nii peadki end kätte võtma ja asja korralikult ära õppima. Matemaatikaõpetaja Anu Rannama suudab teema meile korralikult selgeks teha.

Dagmar: Eesti keele ja matemaatikaõpetaja on tõesti suurepärased!

Sander: Ka minu lemmik on eesti keele õpetaja. Enne siia kooli tulekut olid mu hinded eesti keeles rahuldavad. Usun, et nüüd on mu teadmised paremad.

Andres: Meil on väga hea ajalooõpetajat Marvi Ehte, samuti tooksin esile eesti keele ja matemaatikaõpetaja. Matemaatikaga ei ole ma väga sina peal, aga Anu Rannama teeb oma tööd väga hästi, ta on meeldiva suhtumise ja hea huumorimeelega.

Aastaid tagasi oli levinud eelarvamus, et “õhtuka” haridus on viletsam kui tavalise keskkooli või gümnaasiumi oma. Mis teie sellest väitest arvate?

M. Mägi: See ei saa olla viletsam – riiklikult on ju programm ette nähtud. Kõik vajalikud asjad tuleb õpilastel ära teha, viilida ei saa.

Ly Kallas: Taanis ollakse väga uhked, et neil on selline võimalus, nagu täiskasvanute gümnaasium – see aitab rahva haridustaset tõsta. Mulle tundub, et suhtumine, nagu oleks täiskasvanute gümnaasiumi haridus viletsam, on ka meil muutumas, vähemasti Saaremaal. Meie koolis õppimata läbi ei saa, aga siin koolis pead sa olema “ennast juhtiv õppija”. On neid, kelle jaoks on see raske, aga õppimine peabki raske olema, sest muidu ei ole see õppimine, vaid lihtsalt hobi.

Meie kooli tasemest annab tunnistust see, et paljud meie lõpetajaist on edasi kõrgkooli läinud. Kui arvestada, et meie õpilased käivad tööl ja neil on pere, siis nende vilistlaste arv, kes kõrgkooli lähevad, on üsna suur. Igal aastal on kõrgkooli astunuid vahemikus 12–17.

Millist nõu oskate oma kogemustest anda neile, kelle õpingud on mingil põhjusel katki jäänud?

Andres: Mu sõbral on keskkool veel käimata. Olen teda selles natuke utsitanud, et ta võiks selle ikka ette võtta. Siin pole ju hullu midagi!

Kool saab varsti läbi. Millised on teie tulevikuplaanid?

M. Mägi: Loodan kõrgkooli astuda. See oli ju põhjus, miks gümnaasiumitee ette võtsin. Kõigepealt ootan aga eksamitulemused ära. Arvan, et lähen õppima mandrile, seal on valikuvõimalusi rohkem.

Dagmar: Mina plaanin sügisel Kuressaares TTÜ keskuses edasi õppida – ettevõtlust-elamusmajandust.

Sander: Mina veel ei tea, mida edasi teen. Eks see eksamitulemuste pealt paista.

Andres: Arvan, et ehk saan samas ettevõttes, kus juba töötan, kõigepealt madrusena praktika teha. Siis vaatan edasi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 674 korda, sh täna 1)