Kudumine pole ainult kaltsuvaip

Reedel jõudis lõpule Kuressaare ametikooli ja maakonna käsitööliste ühenduse KadakMari koostöös korraldatud kangakudumise kursus, kus alates läinud sügisest õppis 13 käsitöölist.

NOBEDAD NÄPUD: Sügisel saavad vastsed kangakudujad osaleda juba uuel, tootearenduskoolitusel. Vasakult: Marite Madisson, Triin Nirgi, Anne Kolk, Kaie Kesküla, Velli Saabas, Koidu Heinmaa, Tiia Tasane.
MAANUS MASING



Kursuste initsiaator Mareli Rannap käsitööseltsist KadakMari nentis, et Saaremaal on kangastelgedel kudumine olnud kunagi Uku ja Saare tekstiilikombinaadi aegadel väga levinud ning tollased teljed pole kusagile kadunud. Kursus ise kasvas välja ühest varasemast projektist, mille käigus naised valmistasid endale rahvariided. Riiete tegemise käigus kooti kangastelgedel muu hulgas ka ise rahvariide seelikud. Sealt tekkis telgedel kudumise vastu suurem huvi.

Kuna inimesed ja huvi olid olemas, jõuti juhendamise osas kokkuleppele Tartu kõrgema kunstikooli õppejõu Veinika Västrikuga, rahastus saadi Kulka ja kohaliku omaalgatuse programmi kaudu ning tänu heale koostööle Kuressaare ametikooliga leiti ka Komandandi 10b ruumid.

Mullu sügisest igas kuus ühel nädalavahetusel Saaremaal käinud Veinika Västriku juhendamisel said selgeks keerulisemad sidused, mustrite tuletamine ja algtõed programmi WeavePoint kasutamiseks. Osalejad pidid igas kuus tegema vähemalt neli tööproovi ehk kursuse jooksul kokku 36 erinevas tehnikas ja tegumoega kudumit. Osa kursuslastest käis samal ajal ka ametikoolis kangakuduja viienda järgu täiendkoolitusel.

Kursustel oli nii hobikudujaid kui ettevõtjaid. “Aga ennekõike on meie siht kangakudumisel luua uusi tooteid, mis tutvustaksid Saaremaa käsitööd. Naiste huvi on ka lisasissetulek ja kodus töötamine ehk endale ise töökoha loomine. Siin on väga suured võimalused,” rääkis juhendaja Veinika Västrik.

Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu kangakudujate alaliidu koordinaatorina teeb ta koolitusi üle Eesti ja korraldab ka kangakudujate infopäevi. Esimest korda 15 aasta jooksul jõuavad need tänavu sügisel ka Saaremaale.

Västrik nentis, et alati on ka õpilastelt midagi õppida. “Kangakudumine on piiramatute võimalustega valdkond. Variatsioone, tehnikaid, materjalide kombineerimise võimalusi on nii palju, et kõike selgeks ei saa kunagi. Kui ma näen, et mõni õpilane on saavutanud mingi põneva tulemuse, siis tema loal saan ma seda ka teistega jagada.”

Milleks ikkagi käsitöö, kui seda kõike on võimalik ka masinatega teha? “Inimene on loomult looja. Ja ta on õnnelik, kui endas selle looja üles leiab. Ükskõik missuguses valdkonnas,” selgitas Västrik. “Inimesed ei koo kangast mitte sellepärast, et nad seda poest osta ei jõua, vaid selleks, et kogeda isetegemise rõõmu.”

Mis edasisse puutub, siis see on juba kindel, et sügisel tuleb kudujatele ka tootearenduskoolitus. “Tehnikad on selged, nüüd tuleb juba toodetega tegeleda, mida turule tuua,” sõnas Rannap.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 863 korda, sh täna 1)