Maakonna asustus hõreneb (19)

Elanikkonna vananemine, töökohtade vähenemine ja väikesed palgad on viimase 15 aasta jooksul viinud endistes omavalitsustes inimeste lahkumiseni ja asustuse hõrenemiseni.

OLID HEAD AJAD: Aavo Lõugase hinnangul jagus kolhoosi ajal nii tööd kui ka inimesi.
Maanus Masing

Kui 2001. aastal elas Saare maakonnas ühel ruutkilomeetril keskmiselt 7,15 inimest, siis 2017. aastal 6,81. Mullu olid valdadest kõige hõredama asustusega Mustjala 2,78 ja Torgu 2,63 elanikuga ruutkilomeetri kohta. Kuigi samal perioodil on Saaremaa pindala kasvanud pea 15 ruutkilomeetrit, on vähenemise põhjused enamasti siiski sotsiaalsed ja majanduslikud.

Mustjala teenuskeskuse juhataja Kalle Kolter ütles, et elanikkonna vähenemisel on ikka needsamad põhjused, mis mujal, ja tööpuudus on siin kindlasti kõige suurem põhjus.

Sadam tööle?

“Päris tühjaks jäänud kohta siiski veel pole, kuigi elanike arv väheneb igal pool,” lausus ta. “Kui tulevikus saaks näiteks meie sadama paremini tööle kui praegu, siis see kindlasti elavdaks meie tööhõivet. Aga eks elu koondub ka tulevikus rohkem ikkagi suurematesse piirkondadesse ja eeskätt linnadesse.”

Torgu teenuskeskuse juhataja Marite Ringas nentis, et kõik töökohad on ära viidud, kooli ei ole ja lasteaeda ei ole ning mis asi peaks inimesi siis siiakanti tõmbama. “Kui neid pole, ei saa ka elada,” tõdes ta. “Säärel pole rohkem inimesi kui Mati Martinson seal linnujaamas. Iide, Mäebe ja Laadla ümbruses on inimesi küll rohkem, aga kümne aasta pärast on kõik veelgi hõredam. Vanad inimesed surevad ära ja noori peale ei tule.”

Ringase sõnul võivad mõned Sõrve juurtega inimesed siiski ka tagasi tulla ja leida enda jaoks kaugtöö võimaluse. “Võimalus on toimetada ka turismi alal, aga see on ainult suvel, sest talvel siin elu üsnagi seisab,” märkis ta.

Mustjala mehe Aavo Lõugase hinnangul on vikatimees sealkandis rahvaarvu vähendamisel kõvasti tööd teinud, aga inimesi juurde tulnud samal ajal pole ja mõni läheb ka ära välismaale.

“Midagi on puudu, sest enne, kui oli kolhoosiaeg, oli kõik rahvast umbe täis, kõik ootasid hommikul, millal saab loole minna,” rääkis ta. “Jaanipäeva aegu oli ikka väga palju rahvast ja polnud nii, et mehed töö ajal kusagile kogunesid. Nüüd pole enam kolhoosi ja rahvas on kadunud. Tööpuudus on ka suur ja kui on midagi, siis selle eest raha ei anta.”

Võhmal elav Kaida Lõugas ütles, et ka sealkandis on inimesi kohe tüki maad vähemaks jäänud, sest noored lähevad kõik minema. “Mul on oma pereski nii, sest Saaremaal ei ole sobivaid tööpakkumisi, palgad on väikesed, ei elata oma peret ära ja ei suuda üüri maksta. Soomes ja Norras teenib normaalselt ning miks mitte seda võimalust kasutada.”

Saarlased lahkuvad

Lõugase sõnul on just talvel liikumist ikka päris vähe, aga suvel tuleb suvitajaid juurde ja suvekodusid on palju. “Eks istud siis lihtsalt kodus ja vaatad, kus saab millegagi toimetada. Kümne aasta pärast on see elu siin kindlasti veelgi nukram,” arvas ta.

Kuressaare linnas on elanikkond samal perioodil vähenenud keskmiselt 994,6-lt inimeselt 863,3 inimesele ruutkilomeetril. Saaremaa valla rahvastikutoimingute peaspetsialist Avo Levisto ütles, et peamine ja praktiliselt ainus põhjus on väljaränne.

Ta tõi välja olulisemad punktid: noored lähevad mandrile õppima või tööle ja vaid vähesed tulevad tagasi, noored pered muretsevad endale kodud mitte linna, vaid linna ümbrusse (Kudjape, Praakli, Upa, Muratsi, Tahula, Laheküla, Mändjala). “Noorte perede arvu vähenemine linnas on viimastel aastatel muutnud negatiivseks ka loomuliku iibe linnas, mis oli 2005–2012 positiivne,” selgitas Levisto, lisades, et siiski ei ole loomulikul iibel linnaelanike arvu muutuses märkimisväärset rolli.

“Linnas elab tegelikult rohkem inimesi, kui register näitab, kuna paljud elamispinnad, mille omanikud on mujale elama asunud, on välja üüritud, kuid ametliku (st registrisse kantud) elukohana ei luba omanikud neid kasutada,” rääkis Levisto.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 250 korda, sh täna 2)