Usalduse õhkõrn piir (4)

Ajalehe Meie Maa peatoimetaja ja uudistejuhi suhtekorraldustegevust kritiseerisid ka Kuku raadio ja Raadio 2 saatejuhid.

“Olukorrast ajakirjanduses”, Kuku raadio, 14.05.

Väino Koorberg: Tegelikult väga efektiivne majandamine – sul on klient, kelle käest sa võtad raha ja kirjutad talle pressiteate ning siis paned selle omaenda toimetatavasse ajalehte, kust palka saad. On see uus trend, Eesti ajakirjanduse uue ärimudeli leidmine?

Rein Lang: Ega see ole saarlastel mingisugune uudne leid. Äripäev üritas seda teha ju kaks aastat tagasi, aga loobus tohutu mürgli tõttu.

Koorberg: Loobus avalikkuse surve tõttu.

Rein Lang: Kuidas võiks Meie Maas välja näha hinnakiri, mille väljaandja on kinnitanud? Lähed uksest sisse ja küsid, kuidas saaks osta näiteks seda avalikku teenust, et minu äril läheks natuke paremini? Vaatad hinnakirja: sind kiitev lugu 2. leheküljel maksab nii palju, sinu konkurenti laitev lugu nii palju, üksikud faktid sinu konkurentide ebaseaduslikust tegevusest uudislindis nii palju.

Koorberg: Meie Maa peatoimetaja on öelnud, et mingisugust otsest mõju ajalehele ei ole ja pressiteated ei hakka otse ajalehte minema, sest neil on omad kindlad põhimõtted. Kuivõrd aga need põhimõtted peavad?

Lang: Aga see jutt on ju naeruväärne, kui jutt on peatoimetajast ja uudistetoimetajast.

Koorberg: Nemad on ju need, kes poliitikat kujundavad, kes otsustavad, mis teemasid kajastatakse. Peatoimetajal on ka suur võim: millised teemad “tapetakse”, millisel puhul öeldakse ajakirjanikule: “Uuri seda veel.”

Lang: Ka seekord on reaktsioon – eriti just Postimehe poolne – olnud üsna tauniv. Ootan suure huviga, mis sellest asjast saab. Kui see hakkab levima, on see nagu vähkkasvaja, mis kokkuvõttes tapab Eesti ajakirjanduse. Sellisel juhul muutuvad need väljaanded – miks mitte ka raadio- ja telejaamad – lihtsalt üheks turundusplatvormiks, kust lihtsalt lähed ja ostad sulle sobivat teenust.

Koorberg: Võib-olla see ongi hea? Sina oled suur läbipaistvuse pooldaja. Hetkel on ju kõik väga läbipaistmatu, me ei tea, mis põhimõtete järgi mõned lood ja mõned skandaalid ajakirjandusse ilmuvad.

Lang: Läbipaistev oleks see siis, kui jutt on selgelt hinnakirja põhine. Näiteks lähed kontorisse müügiosakonda: “Kui palju maksab minu konkurendile vee peale tõmbamine?” Eriti kallis võiks olla mõne poliitiku sidumine pedofiilia­skandaaliga, liputamise, ahistamisega – see on juba kõrgem pilotaaž.

Koorberg: Mis vahe on ajakirjandusel ja suhtekorraldusel? Ajakirjanduse ülesanne on tõde välja selgitada, suhtekorralduse ülesanne aga oma kliendi sõnumit edastada, kliendile sobivaid hoiakuid kujundada, kliendile sobivat keskkonda luua. See ongi vahe: üks peaks olema tõe otsimine, teine tõe väänamine. Need on kaks erinevat asja. Ajakirjandus on lugejate usaldusel põhinev äri. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse vahel on õhkõrn piir. Püüame tõmmata sinna lugejate usalduse joone vahele. /—/ Selle uudise juures oli veel eriti huvitav, et PR-firma asutajad ütlesid, et nad on valmis oma teenust tasuta pakkuma ega ole veel ka mingeid arveid välja kirjutanud.

Lang: Luuakse tasuta teenuste osutamiseks firma?

Koorberg: Päris naljakas.

Lang: Mina tahaks teada, kuidas sellele asjale reageerib ajalehtede liit.

Koorberg: Ajalehtede liit peaks seisukoha võtma ja mitte lihtsalt ütlema, et “ma arvan, et…”, vaid peaksid olema mingid selged reeglid.

Lang: Muidu on meil vastasel juhul igas maakonnalehes oma suhtekorraldusfirma. See on väga tõsine teema. Tuleb vaadata, kas on pandud tugev alus Eesti ajakirjanduse hävitamisele.


“Olukorrast riigis”, Raadio 2, 13.05.

Andrus Karnau: Hoolimata sellest, et ajakirjanduses on rasked ajad, peaksid ajakirjanikud igal juhul vältima taolist huvide konfliktide teadlikku tekitamist. Minu meelest on see võimatu, et ajakirjanik saab üheaegselt olla ajakirjanik ja palgaline suhtekorraldaja.

Ahto Lobjakas: Ühes hästi korraldatud ühiskonnas peaks ajakirjanikule olema ilmselge, mis on tema eetiline kohus ning mida see eetiline kohus talle ei luba.

Suhtekorraldus raha eest tähendab ju, et ta ei saa olla objektiivne, äraostmatu ja sõltumatu. Ju siis on Meie Maa ajakirjanikud otsustanud, et seda funktsiooni pole neil vaja täita ega mõista, mida kaotab sellega Saaremaa, mida kaotab ühiskond. Jääb muidugi loota, et tegemist on ühekordse arenguga ja sellest ei hakka eeskuju võtma teised maakonnalehed, rääkimata üleriigilistest meediainstitutsioonidest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 617 korda, sh täna 1)