100 000 uut geenidoonorit Eesti geenivaramusse (3)

Annely Allik

“Juba järgmisest esmaspäevast saab geeniuuringu jaoks vereproovi anda ka Saaremaal Kuressaare haiglas,” kirjutab geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allik. “Geenidoonoritele tehtava geenikaardi alusel on võimalik hinnata personaalseid pärilikke haigusriske ja ravimite sobivust, edaspidi võtta individuaalsed geeniandmed kasutusele meie meditsiinisüsteemis.”

Sotsiaalministeeriumi algatusel ja riikliku rahastusega algas tänavu aprillis uute geenidoonorite kaasamine Eesti geenivaramusse.

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu ülikooli Eesti geenivaramu koostöös on käesoleva aasta jooksul kavas koguda täiendavalt 100 000 inimese vereproovid, millest eral­datakse DNA ning genotüpiseeritakse see ehk koostatakse personaalsed geenikaardid.

Varem geenivaramuga liitunud doonoritele on juba sarnane DNA-analüüs tehtud ning geenivaramu on alustanud teadustöö tulemustel põhineva esmase tagasiside andmisega inimestele, kes on selleks soovi avaldanud.

Geneetiliste riskide raportid on kavas välja töötada ka uutele liitujatele ja luua võimalused, tegemaks need läbi meditsiinisüsteemi kätte­saadavaks. Seda aga juba projekti järgmises etapis, mida juhib sotsiaalministeerium.

Haiguste tulemuslikum ennetus

Miks on vaja geenivaramut laiendada? Tartu ülikooli Eesti geenivaramu on loonud arstiteaduse arengule olulise andmebaasi, millega on liitunud 52 000 eestimaalast ehk 5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Geenivaramu andmebaas on täienenud teiste terviseandmeid sisaldavate andmebaaside ja registritega linkimise teel.

Välja on töötatud meetodid terviseriskide paremaks ennustamiseks, et edaspidi saaks geneetilist informatsiooni arvesse võttes haigusi tulemuslikumalt ennetada ja täpsemalt ravida. Geenivaramu loodud biopank on suurim Eestis ja üks edukamaid Euroopas. Selle laiendamine võimaldab suurendada tema väärtust nii teadusliku uurimistöö jaoks vajaliku andmebaasina kui ka geeniinfol põhineva personaalmeditsiini juurutamise möödapääsmatu eeldusena.

Mis on uut võrreldes varasema andmekogumisega? Tänu tehnoloogia arengule on andmekogumise protsess võrreldes 2002. aastaga, mil alustati andmekogumist, nii geenidoonorite kui ka andmekogujate jaoks oluliselt lihtsustunud.

Inimesed saavad digitaalselt allkirjastada nõusolekuvormi ja täita terviseandmete küsimustiku veebis. Veeniverd tuleb loovutada varasema 50 ml asemel 6 ml, sest edasisteks analüüsideks vajalik DNA saadakse tänapäeval kätte oluliselt väiksemast veenivere kogusest.

Vaja on allkirjastatud nõusolekut

Vereproove kogutakse Tartu ülikooli kliinikumis, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Pärnu haiglas ning tulevast nädalast ka Kuressaare haiglas, samuti SYNLAB-i verevõtupunktides üle Eesti. Geenivaramuga liitumine on tasuta.

Geenidoonoriks võivad saada vabatahtlikkuse alusel Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem geenivaramuga liitunud.

Geenidoonoriks saamise ja vereproovi loovutamise eeldus on eelnev informeeritud nõusoleku vormi digiallkirjastamine. Seda saab teha, kasutades ID-kaarti või mobiil-ID keskkonnas www.geenidoonor.ee.

Ka Kuressaare haiglas on geenidoonoriks kõige lihtsam saada, kui arsti ambulatoorsele vastuvõtule tulnud või statsionaarsel ravil viibiv patsient annab arstile teada, et ta on allkirjastanud geenidoonoriks saamise nõusolekuvormi ja soovib loovutada geeniproovi. Geeniproovi saavad anda ka need inimesed, kes arsti vastuvõtule käesoleva aasta jooksul ei satu – neil tuleb pöörduda otse verevõtukabinetti.

Geeniproove saab Kuressaare haigla laboris anda esmaspäeviti ja teisipäeviti. Selleks varem aega broneerida pole vaja.

Geenidoonoriks saamisel võetakse 6 ml veeniverd. Vereproovid transporditakse geenivaramu laborisse Tartus, kus kõigile uutele geenidoonoritele tehakse personaalsed geenikaardid ehk andmete genotüpiseerimise analüüs.

Genotüpiseerimine tähendab geenianalüüsi tegemist kogu inimese genoomi ehk DNA lõikes – määratakse 640 000 üksikut nukleotiidi (A, T, C, G), mis kõige sagedamini erinevatel inimestel erinevad.

Geenikaardi alusel saab hinnata personaalseid pärilikke haigusriske ja ravimite sobivust. Edaspidi on võimalik individuaalseid geeniandmeid meie meditsiinisüsteemis kasutusele võtta.

Lisainfo: www.geenidoonor.ee.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 520 korda, sh täna 1)