Kaanda järv võib peita endas meteoriidikraatrit (1)

Kas 19. sajandi keskpaigas Merise külas mahalangenud Kaande meteoriidisajust on tõesti järel vaid meteoriiditükid kollektsionääride kogudes või leidub midagi veel?

SALADUSE SUUNAVIIT: Enno Kolter teab isaisade juttude järgi, et Kaanda järve sügaviku tekitas allasadanud taevakivi.
Maanus Masing



Kuigi Saaremaa geopargi infomaterjalid ja ka Kooru järve lähistele metsateele paigaldatud suunaviit on inimeste huvi 160 aastat tagasi allasadanud taevakivi vastu üles kütnud, pole sündmuspaigas huvilistele tegelikult näidata midagi. Nii on kohalikud pidanud meteoriidikraatrit otsivatele turistidele nende pettumuseks selgitama, et midagi Kaali järvega võrreldavat neid siin ees ei oota. Õigupoolest ei oota neid kosmosekivi lõpp-peatuses ees ühtegi silmaga hoomatavat jälge.

Mustjala endised vallavanemad Enno Kolter ja Kalle Kolter kinnitavad aga, et Kaanda järv peidab endas süvendit, mille on rahvajuttude järgi tekitanud 19. sajandi keskpaigas Merise küla tabanud meteoriidisadu. “Sellist auku nagu Kaalis siit otsida ei maksa, aga üks ebaloomulikult sügav koht siin siiski on,” ütles Enno Kolter. Veekogus, mille veetase ulatub üldiselt põlvini, leidub järve siseneva oja suudmes umbes kolme meetri sügavune ja ligemale 10-meetrise läbimõõduga süvend. “Mulle rääkis sellest isa ja talle omakorda vanaisa,” lausus Enno Kolter, kelle sõnul pole süvendit uuritud ei vene ega praegusel ajal.

Kalle Kolteri sõnul kutsus ta kaks aastat tagasi üht kraatriuurijat süvendit kaema, ent asi jäi millegipärast soiku. Siiski tuleks süvendi võimalikku tekkelugu Kolteri arvates edaspidi uurida.
Kaali meteoriidikraatri uurija Reet Tiirmaa, kes on ühes oma raamatus käsitlenud ka Kaande meteoriidisadu, ütles, et tema pole järves asuvast süvendist kuulnud, ehkki info tundub iseenesest põnev.

Kaande (tuntud ka Oeseli nime all) meteoriidisadu leidis aset 11. mail 1855. aastal Saaremaa looderannikul Merise külas Kaande talu maadel. See oli esimene meteoriit Eestis, mille langemisest on meieni jõudnud nii pealtnägijate kirjeldused kui ka võimalus meteoriidikilde leida.

Kõige lähemalt nägi meteoriidi langemist Jaan Melow Kaandast, kes parasjagu istus päevasel ajal oma maja lähedal pingil. Tema kirjelduse kohaselt puhus tugev idatuul, taevas oli selge ja päike paistis. Äkki kostis idast vali äikesesarnane mürin, mis kuuldus kuus korda. Pärast iga mürinat kostis õhus vilina moodi heli ja merre ulatus must triip. Seitsmenda mürina ajal, mis oli tugevam kui kõik eelmised, kukkus midagi suure jõuga maapinnale. Enne seda kostis läheduses tugevat vilinat, mida mees pidas ülelendavaks kahurikuuliks. Jooksnud mere kaldale kuuli võimalikku langemiskohta, leidis Jaan Melow 30 cm läbimõõduga kivi, mis lõi maapinda 40 cm sügavuse ja 45 cm läbimõõduga lohu.

Hinnanguliselt võis meteoriidisadu hõlmata umbes 400 m2 suurust maa-ala. Suurim leitud meteoriiditükk kaalus 3,5 kilo. Kunagi Peterburis krahv Perovski erakogusse kuulnud aarde asukoht pole praegu teada. Kaks Kaande meteoriidisaju tükki asuvad Eesti meteoriidikogus, teadaolevalt on neid ka Moskva ja Peterburi kollektsioonides, kirjutab Reet Tiirmaa oma raamatus “Meteoriidid ja meteoriidikraatrid”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 891 korda, sh täna 1)