KÜLA LOOD: Linnamiljöö tungib Muhusse (3)

Vahtraste külas, kus uusasukatena troonivad Muhu veinitalu, peapiiskop Viilma ning disainiettevõtjad Taivo Piller ja Mart Haber, kavandatakse lisaks kaheksa uuselamu püstitamist.

KODUÕUEL: Andres ja Ülle Kolu on eluga Muhumaal rahul ega lase end segada ka uutest tulijatest.
Maanus Maasing



“Ma ei usu, et seda tuleb,” ütles Vahtraste Jaagu talu peremees Andres Kolu. Muhu külades, kuhu pidevalt lisandub uusi elanikke ja suvekodusid, on suuremad elamuehitusprojektid siiski üpris harv nähtus. Kolu sõnul kavandati Vahtraste külasse kümmekond aastat tagasi 20 elamu ehitamist, kuid plaanid läksid vett vedama. Kaks maja said küll valmis, aga need on Andrese meelest kõige koledamad Muhu majad, mida seni on õnnestunud vaid ajutiselt välja üürida.

Jaagu talu peremees arvas, et põllu peale 20–30-meetrise vahega kavandatud elamud pole ilmselt see, mida üks maa­elu järele õhkav inimene igatseb. Linnale omane üksteise kukil elamine pole üldse võrreldav Muhu kobarkülade diskreetsusega, kus majade asetus võimaldab elada kõrvuti ilma vastastikku suhu vahtimata. “See on väga mõnus, naaber elab kõrval, kuid sa ei näe ega kuule teda,” ütles Jaagu talu perenaine Ülle Kolu. Tekib aga vajadus suhelda või abi paluda, astud läbi ja asjad saavad joonde.

Nii Andres Kolu kui ka tema abikaasa Ülle rääkisid, et üldiselt saab Vahtraste külla juurde tulnud inimestega ainult rahul olla. “Kõik on normaalsed, pole ühtegi sellist, kes läbustaks, lõugaks ja segaks kedagi.” Mõlemad leidsid, et Muhusse reeglina niisama ei satuta, mere taha toob ikka tõsine tahtmine.

Virtsu sadamas töötavad Ülle ja Andres pole Muhu püsielanikud, vaid jagavad oma elu Vahtraste ja Virtsu vahel. Muhuga sidus paar end püsivamalt 2005. aastal, kui Jaagu talu Andrese nimele kirjutati. Aastasadu Andrese emapoolsetele esivanematele kuulunud majapidamise seisukord polnud kiita, mistõttu tuli enne tõsiselt kaaluda, kas jätkub sitkust ja püsivust elamise vuntsimiseks.

Virtsu korterelamu elanikele oli Vahtraste vaikelu esialgu pisut harjumatu. “Ärkasid hommikul üles ja mõtlesid, et mis need linnud kisavad siin väljas, mis nad karjuvad,” meenutas Andres Kolu. Virtsu korterelamute vahelgi võib linnulaulu kuulda, kuid see jääb seal kuidagi tahaplaanile, muu sagina sisse.

Ülle Kolu, kes on muhulane üksnes ema poolt, rääkis, kuidas ta aastaid on Muhu järele igatsenud. “Mind on kogu aeg Virtsust siiapoole kallast tõmmanud ja ma olen siin nii õnnelik,” lausus Ülle. “Siin on teine õhk ja ma ei tea mis veel – see on lihtsalt müstika.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 956 korda, sh täna 1)