Marii Kõrgesaar: igal noorel võiks olla hobi

Vallavalitsuse noorsootöö ja huvihariduse peaspetsialist Marii Kõrgesaar tõdeb, et tema tegevusvaldkond on toredalt vaheldusrikas ja töö viib teda sageli noorte sekka.

VAHELDUSRIKAS TÖÖ: Marii Kõrgesaar on veendunud, et noorsootööd ainult nelja seina vahel teha ei saagi.
KRISTIINA MARIPUU



2011. aastal lõpetas Marii Tallinna ülikooli sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse erialal ning töötas aastatel 2007–2014 Ida-Niidu lasteaias õpetajana. Seejärel asus ta tööle Kuressaare linnavalitsuse noorsootöö spetsialistina ja selle aasta algusest on tema ametinimetusse täiendina lisandunud huviharidus.

“Huvihariduse valdkond on just viimasel ajal saanud riigilt täiendavat toetust ja sellega on kohalik omavalitsus saanud juurde päris palju lisatööd,” selgitab ta, miks huviharidus vajab senisest enam koordineerimist.

“Võrreldes linnavalitsusega on tööd suurele vallale omaselt rohkem, kuid muidu on noorsootöö endiselt hästi vaheldusrikas ja päris tihti saab kabinetist välja noorte sekka, mis eristab seda ametit ehk veidi teisest,” ütleb Marii, lisades, et noorsootööd ei olegi võimalik ainult nelja seina vahel teha.

Noored vajavad tähelepanu

Küsimusele, mida noored vajavad ja ise soovivad, vastab Marii Kõrgesaar, et enim on vaja ikkagi tähelepanu. “Noored vajavad kedagi, kes neid kuulaks ja nendega koos tegutseks. Oma arenguks on neil vaja näha ja katsetada erinevaid tegevusi, et jõuda selleni, mis paelub ja millega ehk täiskasvanueaski tegeleda,” annab ta mõista, et huviharidus ja noorsootöö pakuvad selleks kõigeks suurepäraseid võimalusi.

“Huvitegevus on sama oluline kui kooliharidus. Avatud noorsootöös saab end proovile panna ja uusi tegevusi proovida – see kõik arendab väga palju. Igal noorel võiks olla mingi hobi või vähemalt võiks iga laps ja noor saada oma elus võimaluse hobidega tegeleda,” on ta veendunud.

Saaremaa vallas on üheksa noortekeskust ja Marii Kõrgesaar toob esile, et Salmel tegutseb noortetuba vabatahtlike tegijate toel. “Pean Saaremaa valla noortekeskustes tehtavat väga oluliseks ja töö, mida noortekeskustes tehakse, on hindamatu. Hiljuti avati noortekeskus Kihelkonnal ja see toimus samuti kohalike initsiatiivil. Ma arvan, et meie suures vallas võiks paaris piirkonnas veel noortekeskus toimetada, näiteks Leisi on piirkond, kus on palju lapsi ja noori.”

Aktiivsetele noortele on hea väljund ka noortevolikogu. “Saaremaa vallavolikogu ja -valitsuse juurde on loodud noortest koosnev nõuandev kogu, millega ootame liituma 14–26-aastasi noori, kellel on huvi ja soovi vallaelus kaasa rääkida. Praegu käib koos Kuressaare ja Lääne-Saare noortekogudesse kuulunud seltskond, kuid ootame ka uusi liikmeid,” kinnitab ta ja palub huvilistel endast märku anda, kirjutades e-posti aadressil noortevolikogu@saaremaavald.ee.

Laste ja noorte mõtted on paljuski juba koolivaheaja juures. Milliseid plaane saab praegu suveks teha? “Kooliaasta lõpp on tõesti peagi käes. Nagu ikka, toimub ka suvisel koolivaheajal erinevas vanuses lastele ja noortele palju tegevusi. Laagrite ja muude tegevuste infot on meediakanalites juba ammu levitama hakatud.

Suvi pakub palju tegevust

Mitmed tegevused on end aastate jooksul hästi tõestanud ja väga populaarseks osutunud ning mõned lahedamad laagrid on juba ka broneeritud. Samas leidub tegevust veel piisavalt. Lapsevanematele ja laagrikorraldajatele tahaks rõhutada, et ohutusnõudeid peab alaealiste puhul eriti rangelt silmas pidama – laagrikorraldajad peavad neid järgima ja lapsevanemad nõudma.”

Marii Kõrgesaar sõnab, et praegugi on päevakorral paljud tööd. “Huvihariduses on palju koordineerimist. Praegu on kõige olulisemad tegevused seotud uue õppeaasta ja huvihariduses vajalike ühtlustamistega. Äsja viidi läbi projektikonkurss huvihariduse täiendava toetuse jagamiseks, mille on kohalikele omavalitsustele eraldanud riik. Saaremaal saab toetust 29 projekti kogusummas 42 117 eurot,” räägib ta.

“Üle tuleks vaadata ka see, kuidas noortekeskused tegutsevad, sest nende toimimispõhimõtted on piirkonniti väga erinevad. On noortekeskusi, mis kuuluvad rahvamaja alla, aga ka MTÜ-na toimetavaid keskusi – siin peaks kujunema ühtne loogiline struktuur,” viitab ta eesootavatele sammudele.

Kristiina Maripuu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)