Koolistress on tõesti suur probleem (8)

“Täiskasvanud arvavad, et lastel ei ole stressi ja seostavad lapse probleeme tema ealiste iseärasustega ehk puberteedieaga,” kirjutab Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient Liisbeth-Johanna Trei. “Koolistress on õpilaste seas aga suur probleem.”

Tänapäeva lapsed peavad juba varakult õppima toime tulema suure koormusega. Neil on palju õppida, vanemate nõudmised ja ootused on suured, suhted lähedaste ja sõpradega tihti keerulised. See kõik tekitab neis lisapingeid.

Niisuguses olukorras võib laps tunda, et ta enam ei suuda ega taha midagi teha. Võivad tekkida meeleolumuutused, käitumishäired. Ta võib hakata koolist puuduma, tema õpitulemused võivad langeda ja halvematel juhtudel võivad lapsel tekkida isegi terviseprobleemid. Sellisel moel võibki õpilasel avalduda koolistress.

Kuna stress on muutunud igapäevaseks nähtuseks ja kõlab rohkem moesõnana, siis arvatakse, et see möödub ja sellega tegeleda pole vaja. Pikaleveninud stress võib aga viia depressioonini ja erinevate tervisehädadeni.

Pikad väsitavad koolipäevad

Stressi- ja koolistressi teema pakub mulle huvi, kuna olen täheldanud, et igapäevased koolimured põhjustavad koolikaaslastes pingeid. Samuti olen ise koolipäeva lõpus tundnud väsimust, peavalu, tüdimust. Sageli on mul olnud hommikuti raskusi kooli minemisega. Just seetõttu valisin stressi ja koolistressi oma uurimistöö teemaks.

Selle tarvis soovisin kooliõdedelt-vendadelt teada, mis on nende jaoks peamised pingetekitajad, millised on õpilaste koolistressi sümptomid ning kuidas noored koolistressiga toime tulevad. Eeldasin, et nad on piisavalt küpsed ja valmis ennast analüüsima. Kokku vastas mu küsitlusele 41 õpilast.

Uurimistöö käigus sain teada, et kõige enam tekitavad õpilastes pingeid pikad ja väsitavad koolipäevad ning ajapuudus. Pikki väsitavaid koolipäevi pidas pingete põhjustajaks koguni 73% vastanutest.

Peamised koolistressi ilmingud õpilastel on aga alaline väsimus ja tähelepanu hajumine. Pidevat väsimust nimetas peamiseks koolistressi tunnuseks 56% vastanutest.

Kuidas pingeid maandada, stressiga toime tulla? Nagu noorte vastustest selgus, kasutatakse selleks kõige rohkem suhtlemist sõprade või oma vanematega (63%) ning televiisori vaatamist või arvutis olemist (61%).

Üks õpilane kirjutas, kuidas tema stressiga toime tuleb: “Käin kodus (elan muidu ühikas) ja unustan üheks päevaks kõik kodutööd ja koolimured, suhtlen oma imetoredate vanematega ja nad toovad mu jälle n-ö maa peale tagasi.” Küsitluses osalenutel aitab stressi maandada sageli ka magamine (59% vastanutest). Vastanutest 22% tunnistas, et maandavad stressi söömise või maiustamisega. Ebapopulaarsed viisid pingetega toimetulekuks on seevastu stressi maandamine teiste inimeste peal ja õppimine.

Vajavad tuge ja mõistmist

Mida öelda kokkuvõtteks? Oma uurimistöö jaoks läbi­töötatud materjalide ja kooli 11. klassi õpilaste seas läbiviidud küsitluse põhjal võin tõdeda, et kooli­stress on tänapäeval õpilaste seas suur probleem.

Kui laps saab arvestada vanemate ja õpetajate toetuse ja mõistmisega, on võimalik mistahes probleemidest vabaneda. Et laps saaks stressist jagu, peab teda aitama ja vajadusel suunama abi saamiseks spetsialisti poole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 029 korda, sh täna 1)