SUUR MAA, SUURED ASJAD: võim, vaim ja raha

neeme korv

Neeme Korv

Tulevikku vaatamisega on lood teadagi enam kui keerulised. Ent isegi kui ahistamissüüdistustega silmitsi seisev Igor Mang, taevatähed, kohvipaks ja seapõrn kõrvale jätta, leidub üha rohkem neid, kes tahavad tulevikust rääkida. Akuutne pole enam küsimus, kas me sellist Eestit tahtsime, vaid milline Eesti peaks olema?

Sügisest ei peaks ükski normaalne inimene praegusel ajal mõelda tahtma. Suvi ju ees, puhkus ja reisid, päike, mida siinmail ikkagi loetud kuud nähakse. Aga võta näpust! Ühiskond ei taha kuidagi rahuneda. Võib-olla ongi põhjus selles, et täitevvõim laseb juba lõdvalt ja valitsemine näib ripakil olevat. Ministrid muutuvad ennem taas poliitikuteks, sest järgmisel kevadel tuleb ju valijale vastust anda. Samas on ootamatus koguses aktiviseerunud igasugu huvirühmi, kes kõik lubavad koguda avalikkuse toetust ning päevade lühenedes ja ilmade jahenedes ühiskonnas oma tõelist jõudu ja palet näidata.

Seltskond prominentseid ettevõtjaid näeb lahendust riigireformis, et Eesti poleks elitaarriik, vaid eliitriik. Ühise algatuse korras on loodud Riigireformi Sihtasutus. Nad kirjutavad: “Nüüdisaegse riikluse mudel tähendab riigi kõigi põhifunktsioonide tõhusat täitmist, funktsionaalset ja paindlikku ülesehitust ning kodanikule maksimaalse avaliku hüve pakkumist, s.o kõrge kvaliteediga piisava avaliku teenuse pakkumist ka vananeva ja väheneva elanikkonnaga riigis. Kuid mitte ainult. Riikluse innovatsioon on tulevikuriigi keskne märksõna.”

Ettevõtjad on konkreetsed – riigireformi põhimõtted saagu sügiseks paberile! Isegi kuupäev on juba paigas. 26. novembril tahetakse dokumenti avalikkusele esitleda ja anda see üle peaministrile, riigikogu esimehele ning riigikogus esindatud erakondade juhtidele.

Algatus Eesti 200 kirjutab oma manifestis: “Poliitilises arutelus ja otsustes on puudu piisavast ambitsioonist ja sellistest julgetest sammudest, mis omal ajal aitasid Eestil teha läbi murrangulise arengu ja jõuda mitmes valdkonnas Euroopa edukaimate hulka.”

Selleks, et nimetet ambitsiooni ikka leiduks, kavatsevad eestkõnelejad Eesti 200-st kujundada uue poliitilise liikumise ning sügisel otsustada, millises vormis (uue erakonnana?) riigikokku pürgida.

Sügavat rahulolematust õhkub ka kihelkonnapõhisest maakogu liikumisest. Selle rahvaalgatuse kodulehelt loeme: “Oma riigi arengus oleme 100. aastapäevaks jõudnud sinnamaale, kus suur hulk inimesi ei soovi enam pealt vaadata, kuidas karjääripoliitikud valimistevahelisel ajal rahva tahet ignoreerides võtavad vastu Eesti kestmajäämisele kahjulikult mõjuvaid otsuseid.” Sügisel tahetakse kokku kutsuda midagi alternatiivse parlamendi taolist ning avaldada seal vastuvõetud avaldustega poliitikutele survet.

Niisiis näeme me vaimu (maakogu), raha (ettevõtjad) ja võimule otseselt kinda visanud (Eesti 200) algatusi. Kuhu see kõik meid viia võiks, on praegu raske öelda. Küll aga olen enam kui veendunud, et eelseisvad riigikogu valimised tulevad erakordselt huvitavad. Isegi kui uut erakonda ei peaks tulema (mis näib järjest vähem tõenäoline – Eesti 200 sai pelgalt manifesti pealt Kantar Emori küsitluses kuue protsendi valijate toetuse), peavad erakonnad hakkama vastama vägagi konkreetsetele küsimustele. Ümmarguste valimisprogrammidega seekord võimupirukast suurt tükki ei hauka.

Postimehe ajakirjanik
Neeme Korv

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 90 korda, sh täna 1)