Saarlaste surmapõhjused: vereringeelundite haigused ja vähk (2)

Ligi pool mullu Saare maakonnas surnud inimestest pidi siit ilmast lahkuma vereringeelundite haiguste, veerand aga pahaloomuliste kasvajate tõttu.

Tervise Arengu Instituudi andmeil suri Saare maakonnas möödunud aastal 441 inimest – 228 meest ja 213 naist.

Ligi pooltel juhtudel – 211 korral – märgiti surma põhjuseks vereringeelundite haigused. Seetõttu lahkus elavate seast 121 naist ja 90 meest. Neist omakorda 82 inimesel – 35 mehel ja 47 naisel oli südame isheemiatõbi. 19 inimest – seitse meest ja 12 naist – suri peaajuveresoonte haiguse tõttu.

Mullu vereringeelundite haigustesse surnud inimeste arv Saare maakonnas on siiski selle kümnendi väikseim. 2013. aastal lahkus nende haiguste tõttu koguni 250 inimest, 2016. aastal aga 238.

Mullune vähisurmade arv Saare maakonnas on kümnendi suurim. Pahaloomulise kasvaja tõttu pidi elu jätma 129 inimest – 79 meest ja 50 naist. 24 inimese – 17 mehe ja seitsme naise – surma põhjustas kõri, hingetoru, bronhi või kopsu pahaloomuline kasvaja.

Hingamiselundite haiguste tõttu suri 16 inimest – 10 meest ja kuus naist –, seede­elundite haigustesse aga 17 inimest – 12 meest ja 5 naist.

Õnnetusjuhtum või trauma põhjustas 16 inimese – 13 mehe ja kolme naise surma.

Viis meest tegid enesetapu, üks hukkus sõidukiõnnetuses ja üks ründe tõttu. Ühe mehe surma põhjuseks on statistikas märgitud “ebaselge tahtlusega sündmus”. Kolmest hukkunud naisest kaks surid sõidukiõnnetuse tõttu.

Nii toonases Lääne-Saare kui ka Mustjala vallas suri mullu õnnetusjuhtumi või trauma tõttu kolm inimest, nii Kuressaares kui ka Torgus kaks inimest.

Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse suri mullu viis inimest – kõik meessoo esindajad. Tunamullu läks nn alkosurmasid kirja vaid üks. Selle kümnendi “tippaastad” olid aga 2014 ja 2015. Neist esimesel viis liigne alkoholi tarbimine hauda 15 ja teisel 14 inimest, kelles enamus oli meessoost.

Vaid Ruhnu vallas ei surnud mullu ainsatki inimest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 009 korda, sh täna 2)