Poolteist aastat A-klassi nõudeni ehk Hakka parem kohe ehitama (17)

2020. aastast peavad kõik püstitatavad hooned vastama A-energiaklassile. Mida see endaga kaasa toob – mis kallineb, kas kallineb ning kas tark tormab kohe ehitama või polegi paanikaks mingit põhjust?

B-KLASS: Eile Kuressaares nurgakivi saanud Kotkapoja 2 uus kortermaja hakkab kandma B-energiamärgist. Pildile jäid nurgakiviürituseks ettevalmistusi tegevad maaklerid Kaido Kruut ja Anli Alliksoon-Juursalu.
MAANUS MASING



A-energiaklassi nõue pärast 2020. aastat ehitatavatele majadele tuleneb Euroopa Komisjoni hoonete energiatõhususe direktiivist. Euroopa Liidu liikmena peab ka Eesti seda direktiivi järgima ning viima vastavusse ehitusseadustiku ja sellest lähtuvad normatiivid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi definitsiooni järgi on liginullenergiahoone parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone.

Liginullenergia ehk A-energiaklassi väikeelamu energiatõhususarv võib määruse alusel olla 0–50 kWh/(m²·a). Võrdluseks olgu öeldud, et praegu kehtiv määrus lubab üle 100 m2 uue elamu energiatõhususarvuks kuni 160 ja see liigitatakse madalenergiahooneks.

Paberimajandus kallineb

Teemasse süvenenud Domus Kinnisvara maakler Jüri Aljas juhtis tähelepanu ka sellele, et energiatõhususarv ei ole ainult küttekulu näitaja, vaid kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks ning see arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel. “On olemas ka netonullenergia hoonete klass, energiatõhususarvuga 0. Selline maja peab aga aasta lõikes vajaliku energia täielikult ise tootma,” selgitas ta.

Meeles maksab pidada, et liginullenergiahoone nõue kohaldub alates 2020. aastast antavate ehituslubade alusel püstitatavatele hoonetele.

“Mina olen asjast aru saanud nii, et neil, kes plaanivad hakata maja ehitama 2020 ja edaspidi, tuleb maja projekteerida A-klassi nõuete järgi,” tõdes ka Kinlux Vara maakler Kaido Kruut. “Piltlikult öeldes tuleb seinad paksemad teha ja villa rohkem panna. Ehitus läheb natuke kallimaks, aga hilisemad ülalpidamiskulud on väiksemad,” selgitas ta.

Kruudi hinnangul ei tasu A-klassi kindlasti karta. “Arvan, et väga palju kallimaks ehitusmaterjali kulude näol ei lähe,” arutles ta. “Küll aga läheb oluliselt kallimaks projekteerimine ja paberimajanduse ajamine kuni ehitusloani, sest see saab olema ilmselt projekteerimisfirmade pärusmaa ja teenustöö maksab.”

Samas pikas perspektiivis ehitiste kvaliteet paraneb ja ostjad saavad kindlad olla, et nende uus maja peab sooja ja on ehitatud vastavalt uutele standarditele. “Hinnavahe uue ja vanema maja vahel muutub silmaga nähtavaks,” usub Kruut.

A-energiaklassi nõudele üleminek toimub järkjärgult. 2018. aasta lõpus muutuvad energiatõhususe miinimumnõuded ühe energiaklassi võrra rangemaks. Seejärel kerkivad uute hoonete energiatõhususe nõuded veel ühe klassi võrra, vastates aastast 2020 ligi­nullenergiahoone tasemele.

Aljase sõnul ongi määrav ehitusloa väljastamise aeg. “Inimese jaoks, kellel krunt olemas ja ehitusluba väljastatud enne 2020. aastat, liginullenergia tingimus ei rakendu,” tõi Jüri Aljas välja olulise nüansi.

Pindi Kinnisvara maakler Natalija Leiten selgitas, et selline asjaolu toob tõenäoliselt kaasa kallinevad ehitushinnad, mis jällegi mõjutab alates 2020. aastast uute elamute ehitust ning ehitamine võib jääda mõneks ajaks üldse soiku. “Samas mõjutab see nõue juba ka praegust olukorda, kuna elamute ehitusega soovitakse alustada ja lõpetada enne standardi kehtima hakkamist,” teadis Leiten.

“Kui inimesel on maatükk, kuid ehitusluba hetkel puudub ja ta soovib seda taotleda alles alates 2020. aastast, siis peab ta arvestama, et hoone peab vastama uuele standardile,” tõdes ka tema. See toob muidugi kaasa ka suuremad kulud. “Kindlasti kulub selleks ka rohkem aega, on vaja leida vastav spetsialist, kellel oleksid projekti koostamiseks ja hoone ehitamiseks teadmised ja oskused.”

Leiten soovitab inimestel, kui vähegi võimalik, siis mitte oodata ja alustada juba praegu. “Alustada tuleks ikka ehitusloa taotlemisest – kui see on väljastatud enne 2020. aastat, siis ei pea muretsema ja võib ehitada praegu kehtivate standardite järgi,” kinnitas ta. “Samas tuletaks meelde, et ehitusluba aegub, seega väga kaua ei tohi ehitustööde alustamisega venitada.”

Toob turuhindade languse

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul toob uus nõue Saaremaa kinnisvaraturul kaasa niigi väga tagasihoidliku uute kodude pakkumise osas ilmselt täieliku pakkumiste puuduse. “Samuti toob see esmalt kaasa ehitusloa taotluste kasvu, perspektiivis aga kahjuks tehingute arvu languse ja ka turuhindade languse,” usub ta.

Saksing märkis, et arusaadavalt on iga uus nõue seotud ühest küljest heaolu, turvalisuse, mugavuse ja säästlikkuse paranemisega. Teisest küljest piirab see aga tavapärast turu toimimist ja seda tulenevalt sissetulekute piiratusest.

“Otsust ehitada ainult väga säästlikke maju ja kortereid võib võrrelda otsusega kohustada kõiki sõitma ainult elektriautodega, mis sõidukulude mõttes on väga säästlikud, aga ostuhindade osas kaks kuni kolm korda kallimad,” leidis Saksing.

Jüri Aljase sõnul on rusikareegel, et mida väiksem energiatõhususarv, seda suurem kulu ehitamisel. Maja läbimõeldud ruumilahendus ja asetus päikese suhtes, mitmekihilised seinalahendused, soojustagastusega sundventilatsioon, kolmekordsed selektiivklaasidega aknad, päikesepaneelid, tuulegeneraatorid, loetles ta. “Võimaluste ja vahendite valik liginullenergia poole püüdlemiseks on lai,” märkis maakler.

Ometi leidis tema, et tark ikkagi ei torma. “Globaalsest energiasäästust mõelda ja rääkida on tore nii kaua, kui seda ise kinni maksma ei pea,” tähendas ta. “Talupojatarkuse ja arvelaua tarvitamist ehitusseadustik veel ei keela. Iga maja ehitamist planeeriv inimene võiks endale esitada küsimuse, kas energia säästmisest loodetav kokkuhoid ületab mõistliku aja jooksul kallima ehitamise kulu.”

Energiaklassi võib Aljase sõnul määrata arvutuslikult või mõõtmistulemuste põhjal. Kui päevakorral on uue maja soetamine ja ilmastikuolud vähegi soosivad, tasub hoonele tellida energiaaudit. “Konstruktsioonide soojapidavuse reaalselt mõõdetavad tulemused annavad ostjale usaldusväärsema pildi kui ainult arvutuste põhjal väljastatud energiaklassi tähis,” kinnitas ta. “Energiat ehk raha säästavad siiski õigesti valitud materjalid ja kvaliteetne töö, mitte number värvilisel paberil.”

8-astmelisel skaalal (ABCDEFGH) jääb enamik Saare maakonna praeguseid hooneid Jüri Aljase andmetel E- ja F-klassi. Praegu uusi maju tema sõnul alla C-klassi enam ei projekteeritagi. “Ka vanemate majade renoveerimisel on igati mõistlik enne tööde alustamist spetsialistiga nõu pidada,” soovitas ta.


Vanalinnas nõue ei rakendu

Koppel Koppel Arhitektid OÜ-s tegutsev Mihkel Koppel (fotol), kes teeb peamiselt vanade majade restaureerimisprojekte, kinnitas, et mälestistele ja vanalinna alal liginullenergia nõuded ei rakendu, sest see muudaks lihtsalt oluliselt nende hoonete ilmet.Koppeli sõnul peab uusehitiste (mittemälestiste) olulise rekonstrueerimise korral iseenesest juba praegu lähtuma energiaklassidest, st hooned ei või olla kehvemad kui C-klass. Aastast 2020 ei tohi aga hooned olla enam kehvemad kui A-klass. Need klassid näitavad Koppeli sõnul hoone energiakulukust kW*m2/a.

Mihkel Koppeli sõnul on uue nõude rakendumise teadmiseks võtnud kõik alates projekteerijatest kuni vallavalitsuse ehitusspetsialistideni. Kuidas seda kõike kontrollima kavatsetakse hakata, on aga iseasi. “Paberi peal võib näidata ükskõik kui head energianäitajat,” nentis ta. Reaalselt valmisehitatud hoonetel keegi termokaameraga aga Koppeli hinnangul reaalset energiatarvet pärast vastuvõtmist hindama ei hakka ja vaevalt kellelgi kasutusluba kehva reaalse energiaklassi tõttu tegelikult saamata jääb.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 535 korda, sh täna 1)