KÕNE IFFILE: Liiva poe patrioot (2)

“Uus kauplus on kogu Muhu saare jaoks väga suur asi,” leiab Muhus elav saarlasest muusik Ivo Linna.

Uus kauplus on kogu Muhu saarele väga suur asi. See on selline hüpe, mida mõnes suuremas linnas ehk ei taju, aga varasemaga võrreldes on nagu öö ja päev.

Muhu Liiva pood on läbi mu elu – olen Muhus 24 aastat elanud – olnud mu lemmikpood. Kõige rohkem olengi Liiva kauplust külastanud. Kui Muhus olen, käin poes vähemalt üle päeva, kui mitte iga päev.

Mäletan, et kui Muhusse tulin, müüdi kaupluses – mille ees seisis pisike tuulik – ühel pool toitu, teisel pool tööstuskaupa. Siis hakkasid laiendamised pihta ja vist aastal 2011 tehti kauplus poole suuremaks ja laiendati seda maantee poole. Siis olin ma veendunud, et niisugusena kestab see kauplus veel 50 aastat. Mis asja aga paika paneb, on muidugi see, kuidas rahvas liigub. Turismivood on kõvasti suurenenud.

Olen mõnikord suvel, kui on puhkuste kõrghooaeg, sõitnud isegi Orissaarde poodi, sest seal on rahulikum. Muidu olen aga Liiva poe patrioot.

Kui nüüd esimest korda uut Liiva poodi külastasin, olin täiesti pahviks löödud. Ma meelega ei hakanud uude poodi minema avamisajaks, neljapäeva hommikul kella 11-ks, mil seal oli väga palju rahvast. Lasin paar tundi mööda minna ja läksin siis.

Juba väljast on see pood väga kena, arhitektuuri poolest külasse, maale sobiv. Kui uue poe ehitamisest üldse rääkima hakati, kartsin ma kõige rohkem seda, et see kauplus tuleb järjekordne plekist kast, olgu seal kirjad peal või mitte. Selle hoone justkui stiliseeritud taluarhitektuur ja moodne väliskujundus mõjub aga väga hästi.

Sisse minnes oli mul tõesti suu ammuli. Ma ei tea, kui palju suurem on uus pood vanaga võrreldes oma ruutmeetrite arvu poolest, aga see mõjub tohutult suurena. Seal on valgust ja õhku, kaubavalik aga selline, et pean minema sinna tunniks-paariks, et saada ülevaade, mida kõike seal pakutakse. Kõik need sooja toidu ja lihaletid, pirukad, Muhu leib – seal poes võib sind tabada täielik ostupalavik. Samas ei ole see kauplus tüüpiline supermarket, nagu suures linnas, vaid armas ja kodune.

Ma väga loodan, et ka Muhu apteegi naised on õnnelikud. Minul jätkub selle ilusa apteegi kohta ainult kiidusõnu.

Hoone ümbrus tehti väga kiiresti korda – seal saab parkida, ja kui vana maja maha lammutatakse, on seal parkimisruumi oi kui palju.

Seda enam kujutan ette, milline möll seal varsti lahti läheb. Hakkavad ju inimestel puhkused ja sõidetakse palju ringi. Kui mugav on nüüd selles uues poes oma oste teha – seal on tavakassad ja ka automaatkassad, kus inimene saab maksmisega ise pusida.

Mina olen olnud ikka tavakassa kasutaja. Eile mõtlesin aga, et võtaks oma mõistuseraasu natuke kokku ja prooviks. Ilmselt ei ole selle nutikassa kasutamise selgeks õppimine kuigi raske. Teinekord, kui tavakassades on järjekorrad ja see automaatkassa on vaba – miks mitte seda kasutada.

Arvan siiski, et ma ei loobu tavakassa kasutamisest kunagi, sest tahan kassapidajaga suhelda. Talle tere öelda ja paar sõna juttu ajada. Need armsad müüjad on ju seal aastaid ja aastakümneid töötanud ning nendega rääkida on mõnus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 742 korda, sh täna 1)