Minister Tarmo Tamm: Eesti saab juurde 200 000 ha toetusalust maad

Sel nädalal Saaremaad külastanud maaeluminister Tarmo Tamm andis lootust, et maaelu arengukava aastateks 2021–2017 kõnetab vilja- ja piimatootjate kõrval senisest enam ka teisi põllumehi.

KULDKALA OOTEL: Minister Tarmo Tamm annab ettevõtja Priit Lullale teada, et toetused suurenevad.
Maanus Masing

Uue maaelu arengukava väljatöötamine on alanud. Mis peaks uues MAK-is kindlasti teisiti olema kui praeguses?

Me ei pea toetama maal ainult piimakarja ja teraviljatootmist, rohkem võimalusi tuleb luua väikeettevõtetele ja luua seeläbi uusi töökohti. Rohkem tuleb keskenduda investeeringutele. Investeering on maaelus üldse kõige kindlam asi, see jääb alati paika.

Aiandusele peame suuremat tähelepanu pöörama ja mesindusele. Seal on töökohad, kus tootjal ei pea olema palju maad – kasvatad aedvilju või maasikaid uue tehnoloogia järgi nagu Tartumaal tehakse. Kohe-kohe on seal Eesti maasikas juba saadaval. Sedalaadi uusi võimalusi tuleb ära kasutada. Samuti lihaveisekasvatus, lambakasvatus ja ümbertöötlemine.

Kas väiketootmise suurem toetamine toob kaasa toetuste vähenemise suurtele piimafarmidele?

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku piirata toetuse suurust. Eesti seisukoht on, et see peaks olema liikmesriigi enda otsustada, mismoodi ta toetusi ringi jagab. Juuni algul saame Bulgaarias kokku, siis saame täpsemalt kuulda, mida komisjon välja käib.

Ma ütlen, et Eesti põllumees kindlasti võidab uuel eelarveperioodil. Meil tuleb juurde 200 000 ha toetusõiguslikku maad, referentsiaasta on 2016. Kindlasti kasvab meil ka otsetoetuste määr, kui palju täpselt, seda ma veel öelda ei saa. Loodetavasti ei vähene ka II samba toetus.

Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgi, et toetused Euroopa Liidus ühtlustuksid. Kõrgema toetuse saajatel, nagu meie naabrid soomlased, tõmmatakse toetusi alla.

Saarlasi huvitab, mis saab kiviaia-toetusest. Kehtiva maa­elu arengukava väljatöötamise käigus tahtsid suured põllumajandustootjad kiviaia taastamise meedet maaelu arengukavast välja rookida ja ei jäänud palju puudu, et oleksid sellega ka hakkama saanud. Viimasel hetkel ilmus saarlaste selja taha riigikogu liige Urve Tiidus, kellel õnnestus otsustajad justkui võluvitsaga ära tinistada, ja kiviaedade taastamine jätkub praegugi täie hooga. Kas kiviaia taastamise toetus jätkub ka uuel eelarveperioodil või on sellega edaspidi lõpp?

Urve on muidugi võluv daam ning poliitiku ülesanne ongi ära võluda ja oma eesmärk saavutada. Kas ja milline kiviaia-toetus uuel perioodil olema saab, eks seda ole näha. Meetmed ja määrused töötatakse välja koos põllumeeste huvigruppidega ning selle nimel tehakse juba tööd. See, millised finantsmeetmed uuel perioodil saavad olema, on meie endi otsustada. Võin öelda, et uuel eelarveperioodil annab Euroopa Liit liikmesriikidele palju rohkem otsustusõigust.

Millise väljundi saab uues maa­elu arengukavas regionaalpoliitika. Kas kuppelmaastikud või saareline asend kajastuvad edaspidi mingil määral toetuste määrades või mitte?

Ma ei tea, kas Eestis hakatakse seda geograafiliselt diferentseerima. Erisusi ikka on. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul mingi diferentseerimine toimub, aga tänaselgi päeval saab noortalunik hektaritoetust 150 protsenti. Eesmärk on, et inimesed jääksid maale elama ja oleks töökohti. Selle nimel tehakse iga päev tööd.

Kas te Vene turu nimel teete tööd?

Selle nimel teevad kõik tööd, aga seal on ju taga poliitika ja poliitilised otsused. Saksamaa riigipea Angela Merkel nüüd just kohtus Putiniga, kontakte ikka otsitakse.
Põllumajandusminister otse ei saa siin midagi teha, see on peaministrite ja välisministrite pärusmaa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 479 korda, sh täna 1)