Õpetajail napib teadmisi riigigümnaasiumist (4)

Kaupo Humal

Kuna riigigümnaasiumi loomisega Kuressaares kaasneb seniste gümnaasiumide sulgemine, on teema kogunud palju nii negatiivset kui ka positiivset vastukaja ning ka üksteisele vastukäivaid arvamusi tuleviku kohta, sest ei teata täpselt, mis saama hakkab,” kirjutab Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient Kaupo Humal. “Arvamust on avaldanud peaaegu kõik, keda muudatus puudutab, kuid puudub olulise grupi – õpetajate – seisukoht. Mida kohalikud õpetajad riigikooli loomisest teavad ja arvavad?”

Valisin selle teema oma uurimistöö jaoks, kuna valiku tegemise ajal oli see väga aktuaalne – just oli vastu võetud lõplik otsus Kuressaarde riigigümnaasiumi rajamiseks. Teema sai igalt poolt erinevat vastukaja, aga kuna ma ise sellest eriti midagi ei teadnud, otsustasin end sellega kurssi viia.

Õpetajate arvamuse teada saamiseks viisin nende seas läbi kirjaliku ankeetküsitluse. Minu hüpoteesid olid, et Kuressaarde riigigümnaasiumi rajamise vastu on rohkem pedagooge kui selle poolt ning et õpetajate teadmised Kuressaarde riigigümnaasiumi rajamisest on põhjalikud ja korrektsed.

Palusin ankeetküsitluses õpetajail hinnata oma teadmisi tulevast riigigümnaasiumi puudutavatel teemadel ja anda ülevaade, milliste riigigümnaasiumiga seotud muudatustega nad kursis on.

Viiepallisüsteemis (1 – üldse mitte, 5 – väga hästi) hindas 7,4% vastanuist oma teadmisi hindega 1. Hinnet 2 ei märkinud keegi. 59,3% valis vastuseks 3; 22,2% leidis, et väärivad hinnet 4 ja 11,1% hinnet 5.

Vastaseid pooldajaist rohkem

Riigigümnaasiumiga kaasnevate muudatuste seast, millega ollakse kursis, toodi kõige enam välja seda, et praegused gümnaasiumid Saaremaa ühisgümnaasium ja Kuressaare gümnaasium muutuvad põhikoolideks. Veel teati, et Kuressaarde jääb üks gümnaasium, luuakse uus kool, mille jaoks ehitatakse uus hoone ning teati selle asukohta. Mainiti ka, et uue hoone juurde pole kavandatud korralikke sportimisvõimalusi. Lisaks öeldi, et tekivad uued traditsioonid ja praegused katkevad. Korra mainiti ka seda, et uuele koolile korraldatakse nimekonkurss.

Teadmised on osaliselt tõesed, korrektne pole väide, et puuduvad korralikud sportimistingimused, samuti ei toimu nimekonkurssi.

Suurima probleemina koolis, kus vastaja töötab, toodi välja ruumipuudust, seda nimetas 82% vastanutest. Järgmisena mainiti suurenevat erivajadustega laste arvu, kellega tegelemiseks pole tavaõpetajatel piisavalt teadmisi. Veel toodi probleemina välja vananev õpetajate kaader. Peamiselt arvati, et probleemidest laheneb ruumipuudus. Nii leidis 86% nendest, kes ruumipuuduse murekohana välja tõid. Ei oldud aga kindlad, kas teised probleemid lahenevad, ning arvati, et pigem võib neid juurde tekkida.

Märgin siinkohal: see, et ruumi juurde tekib, vastab tõele. See, milline saab olema õpetajate vanus uues koolis, alles selgub, sest igale õpetajakohale korraldatakse konkurss.

Riigigümnaasiumi loomist toetas 33% vastanutest, vastu oli 37% ja seisukohta ei osanud võtta 30%. Pooldajate peamised põhjendused olid, et sellega paraneksid õpetamise tingimused, tekiks rohkem ruumi, õpilastel kaoks võimalus teise kooli “põgeneda” ja lõpeks rivaalitsemine kahe gümnaasiumi vahel. Veel toodi välja, et gümnasistide ja põhikooliõpilaste vajadused on erinevad, mistõttu on eraldi gümnaasiumiosa hea lahendus.

Riigikooli vastaste põhilised argumendid olid, et toimivat süsteemi pole vaja lõhkuda, eriti kui pole teada, kas uus tuleb parem. Toodi välja, et õpilastel kaob võimalus kooli vahetada, kui peaks mõne õpetajaga konflikt tekkima, ning kaovad pikaajalised traditsioonid.

Erapooletuks jäänud ütlesid põhiliselt, et neil pole teema kohta piisavalt teadmisi või ei paku see neile huvi.

Inimesi, kes arvasid, et praeguste gümnaasiumide traditsioonid ja tavad saab riigigümnaasiumisse üle viia, oli 30%. Põhjendusena öeldi, et traditsioone kannavad inimesed ja teise kooli üle minnes saab seal jätkata. Üleviimist pidas võimatuks 33%, kes tõid välja, et uues koolis on kõik uus ja seal vanade traditsioonidega jätkamine poleks õige asi. Seisukoht puudus 37 protsendil vastajatest, kelle põhjendus oli, et see sõltub inimestest uues koolis. Olgu märgitud, et nii endine Kuressaare linnapea ja praegune vallavanem Madis Kallas kui ka haridus- ja teadusministeerium arvavad, et traditsioone viivad edasi inimesed ja need saab üle võtta.

Võimalusel plaanib riigigümnaasiumis tööle asuda 19% vastanuist, seda ei soovi teha 37% ja seisukohta polnud 44 protsendil õpetajatest.

Mu esimene hüpotees leidis kinnitust: riigigümnaasiumi rajamise vastu oli 37% ja poolt 33% vastanutest. Teine hüpotees osutus aga vääraks, sest selgus, et kuigi õpetajad ise hindasid oma teadmisi selle teema kohta üsna heaks, polnud paljudel siiski piisavalt teadmisi, et kindlaid seisukohti võtta. Leidus ka valearvamusi.

Vastanuid oodatust vähem

Pean tunnistama, et mu küsitlusele vastanute hulk oli palju väiksem, kui olin oodanud. Vastas 27 inimest, kelle vanus jäi vahemikku 35–75 eluaastat. Saaremaa ühisgümnaasiumis jagatud 75 ankeedist tagastati täidetuna vaid 22 ning Kuressaare gümnaasiumisse saadetud internetipõhisele küsitlusele laekus viis vastust.

Üks võimalikest põhjustest võib olla vähene informeeritus – õpetajatel pole riigigümnaasiumi teema kohta piisavalt teavet, et kindlat seisukohta võtta ja arvamust avaldada. Seda kinnitab ka “ei oska öelda” vastuste väga suur osakaal, nii vastati rohkem kui kolmandikul kõigist võimalikest kordadest (37%). Vähese vastanute arvu tõttu pole uurimuse täpsus suur, kuid mingeid järeldusi on siiski võimalik teha.

Mina isiklikult ei poolda Kuressaarde riigigümnaasiumi loomist, sest ei pea vajalikuks toimiva süsteemi lõhkumist. Praegu on meil kaks täiesti erineva näoga kooli, mis tagab mitmekesisuse ja valikud, mida ühe kooli siseselt minu arvates olla ei saa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 099 korda, sh täna 1)