“Kasvuhoone” või muinsuskaitsealale sobiv arhitektuur? (21)

Anne Tootma

Kuressaare muinsuskaitsealal südalinnas peatänava ääres asuva Saaremaa kunstistuudio hoone uus juurdeehitis on pälvinud linnakodanikelt omajagu kriitikat. “Mina ei ole kuulnud ühtki negatiivset kommentaari,” ütles kunstistuudio juhataja Anne Tootmaa (pildil) eile Kadi raadio saate “Keskpäev” juhile Tõnis Kipperile antud intervjuus. “Inimesed on tulnud hoopis mulle ütlema, kui ilus ja põnev maja meil on.”


 

Anne Tootmaa, kas sa ise oled lugenud kommentaare, mis sa seal peatänava ääres korda oled saatnud?

Mina ise, ütlen ausalt, ei ole ühtegi kommentaari lugenud. Alustasime oma töid ja tegemisi juba aastal 2015, kui taotlesime muinsuskaitse eritingimusi, mille väljastas OÜ Klotoid. Madis Nõmm oli üks neist, kes koostas meie muinsuskaitse eritingimuste ajaloo, Terje Truumaa tegi aga esimese visiooni meie tulevasest hoonest.

Seega on sellest räägitud juba aastaid. Planeeringu puhul on olnud avalik väljapanek ning info juurdeehituse kohta on ka meediast ja lehtedest läbi käinud. Järelikult ei ole keegi seda vaadanud ega lugenud ja siis, kui asi valmis, imestavad kõik: “Oo, mis see on?!”

Ongi nii – see on juba mitu aastat vana lugu. Ehitaja oli lihtsalt nii tubli, et jõudis meie maja fassaadi just tänavafestivali ajaks valmis – mida ma väga soovisin, et kogu Lossi tänav oleks ilusti vaadeldav.

Maja ajaloost on põnev see, et nüüd on näha maja ajaloo kolme erinevat ehitustaadiumi. 1975. aastal oli see kinni pandud – restaureerimisvalitsus kattis lihtsalt vanad seinad, ka tol ajal juba väljas olnud fassaadikaunistused ehk plaadid ära. Selle oleme meie nüüd kõik avanud, teinud nüüdisaegseks ehituseks, mille arhitekt on Andres Kask Rabatron Projekt OÜ-st. Värvilahendused on juba ammu kooskõlastatud ja kõik vajalik tehtud. Kõik aknad on meil puit­aknad, ei ole mingeid plastikaknaid.

Mis seal enne oli, kus praegu see klaasist osa asub?

Tegelikult oli seal ajalooliselt rõdu, mõisasakste päikesevõtukoht. 1928. aastal, kui Päts avas ausammast, oli väga ilusti näha, et maja teine korrus oli avatud rõduna terve hoone ulatuses. Nii et seal ei ole mitte midagi uut, kõik on aga kaasajastatud.

Sellest juurdeehitisest on väga palju kasu – saite endale tohutult pinda juurde ja populaarsust. Niisugust meediakajastust pole sa suutnud tekitada kõik need 25 aastat, mis sa oled seal kunstistuudios toimetanud. Rahvas käib, ligidalt ja kaugelt?

Laupäeval käis tohutult rahvast. Inimesed, keda me pole iial kunstistuudios näinud, tulid ütlema, kui ilus ja põnev maja meil on, kui ilus värvilahendus. Ma ei kuulnud mitte ühtegi negatiivset kommentaari.

Kui kaugel tööd praegu on? Fassaad on valmis, kuidas maja hoovi poolt välja näeb?

Teisel pool käib praegu soojustamine. Selle plaanime lõpetada loodetavasti 15. juuniks, meie avaürituse ajaks. Fassaadi osas tuleb teha veel väikeseid parandusi. Meil ei ole veel restaureeritud vihmaveetorusid ja meie kuulsaid valgusteid paigas ega reklaame üleval – need kõik tulevad. Sellisel kujul aga, nagu praegune värvilahendus on, on asi juba valmis. Loodame, et järgmise nädala lõpuks on majas ka siseviimistlus tehtud. Juurde tuleb 144 m2 pinda, mida pakume erinevatele loomefirmadele ja kunstnikele, kes on orienteeritud välisturule.

Kui vaatad ise seda hoonet nii väljast kui ka seest, kas sa ise oled rahul selle aastate pikkuse töö ja toimetamisega, mis nüüd lõpule jõudma hakkab?

Ma olen väga rahul – rohkem enam sellesse hoonesse ja selle platsi peale ei saa. See on väga õige lahendus. Praeguses majandussituatsioonis ei saagi üks väike MTÜ suuremat asja endale lubada. See kõik vajab ju majandamist, töö tegemist, koostööd. See on üks unikaalne variant, mis nüüd Kuressaarde tuleb. Olen väga rahul meie ehitaja, OÜ-ga Arens Ehitustööd ja kogu meeskonnaga.

Mis sa ütled nendele, kellele see uus versioon absoluutselt ei meeldi?
Kõigile ei peagi kõik asjad meeldima. Sellest olen ammu aru saanud. Aga kutsume kõiki vaatama, kui saame seda maja täies hiilguses näidata. Pidulik avamine on 15. juunil.


Lahendus tugineb ajaloolisele uurimusele

Hoone arhitektuurse lahenduse aluseks on muinsuskaitseliste eritingimuste koostaja Klotoid OÜ tehtud ajalooline uurimus hoone kujunemisloost. Põhiliste punktidena on aluseks võetud hoone kujunemine kahe naaberhoone laienduste ühendamise teel ja algselt eraldi seisnud laienduste põnevamad elemendid läbi ajaloo.

MAANUS MASING


Eelnevast lähtudes on ka uus fassaad lahendatud kerge viitega kahele eriilmelisele algsele fassaadile, taastades sealjuures parempoolse fassaadiosa kunagised vertikaalproportsioonid (suure klaasijaotistega klaasitud seinte ja madalakaldelise katusega veranda teisel korrusel) ja sulandades need kokku vasakpoolse hooneosaga nn veranda elementi laiendades. Olemasolev põhikatus säilib praeguses konfiguratsioonis.

Kuna tellija vajadustest (kunstikool) lähtuvalt on vajalik võimalikult palju valgust ja aknapinda, siis on lisaks klaasitud verandale planeeritud ka osa laienduse katust katta katusakendega, mis tänu väga madalale katusekaldele laienduse osas ei ole tänavalt vaadeldav, kuid võimaldab funktsionaalselt väga vajalikku lisavalgust. Osaliselt klaaskatuse ideed toetab ka ajalooline uurimus, millest selgub, et ka kunagisel verandal oli suures ulatuses klaaskatus.

Materjalina on kavandatud kasutada valtsplekki nii hoone katusel kui ka laienduse seintel, et katusekorruse lisanduv maht sulanduks pigem taustaks olemasolevatele ajaloolistele detailidele. /—/ Materjalivalikut toetab ka fakt, et hoone on kujunenud naaberhoonete juurdeehitiste baasil, mis peahoonete tähtsuse rõhutamiseks olid ka varem erinevalt peahoonete kivikatustest kaetud plekk-katustega. Lisaks võimaldab materjal paigaldada ajalooliste elementide pealispindadele vähemärgatava kaitse vihma eest.

Allikas: Saaremaa Kunstistuudio laiendusprojekti eelprojekt, peatükk “Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon”. Projekteerija OÜ Rabatron Projekt, vastutav arhitekt Andres Kask.


KOMMENTAARID

Mihkel Koppel, arhitekt ja muinsuskaitse spetsialist:

Eks selle hoone uus välimus ole maitse asi. Ega see nii kõrgtasemel arhitektuur ole. Kindlasti saanuks seda paremini kavandada. Kogu pealisehitis on natuke liiga tasapinnaline ja detailivaene. Kogu kompositsioon on koos ühes servas, endise politseimaja kaelas. Hoone klaasosa on liiga ees ja liiga pealetükkiv ega sobi ülejäänud hoonega kokku. Klaaside jaotus on veider ja jätab veidi odava mulje. Plekk seda ei teegi, see muutub aja jooksul matiks.

Hannes Koppel, Asum Arhitektid OÜ arhitekt:

Aastaid tagasi kooskõlastasin linnaarhitektina projekteerimistingimused, siis aga ei olnud veel ei eritingimusi ega valitud arhitekti.

Eestiaegsetel fotodel oli midagi hoopis toredamat kui nõukogudeaegne ümberehitus mida värskelt mäletame. Tundus, et rekonstrueerimiseks on inspiratsiooniainest küll ja veel. Aga tulemus on kummastav. Vahel on hästi renoveeritud vanale kaasaegse nüansi lisamine hea kompromiss – ei saa aga öelda, et kõnealusel juhul see väga õnnestunud oleks.

Kristiina Maripuu, Saaremaa vallavalitsuse meedia peaspetsialist:

MTÜ Saaremaa Kunstistuudio taotlusest tulenevalt kinnitati projekteerimistingimused Lossi 5 kinnistul asuva hoone katuse vahetuse ja kolmanda korruse väljaehitamiseks Kuressaare linnavalitsuse 2013. aasta 12. novembri korraldusega. Arhitektuurse välisilme osas märgiti tingimuseks, et ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.

Keidi Saks, muinsus­kaitse­ameti Saaremaa vaneminspektor:

Kui ajaloos tagasi vaadata, on sellel kinnistul olnud vilgas ehitustegevus, mistõttu sellel hoonel pole kunagi terviklikku fassaadi olnud ja hoonestus on kujunenud juurdeehitiste juurdeehitisena. Lossi 5 projekteeritud mahud vastavad muinsuskaitse eritingimustele, mille kohaselt oli lubatud räästa serva tõstmine Lossi 7 vahekarniisini. Kaasaegseid juurdeehituse mahte on ajaloolistele hoonetele mõnel juhul kavandatud ja ei saa eeldada, et need kõigile meeldivad. Olen nõus, et metallraamil akende jaotust oleks saanud teha õhulisemalt ja delikaatsemalt. Lõplik lahendus oli osapoolte vaheline pikkade arutelude ja erinevate variantide läbilahendamise tulemus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 578 korda, sh täna 1)