JUHTKIRI: Õnnetus ei hüüa tulles?

Ilusad ilmad meelitavad värskes õhus aega veetma nii suuri kui ka väikesi. Kui enamik meist, täiskasvanuist, teab, et ettevaatamatus võib lõppeda väga kurvalt, siis lastel ei pruugi ohutunnet ollagi. Või siis pole see veel korralikult välja arenenud.

On vana tõde, et lapsi tõmbab vee äärde kui magnetiga, olgu selleks veekoguks meri, tiik või kõigest kraav. Vee ligidal askeldav laps ei adu aga, et piisab vaid sekundi murdosast, mil tähelepanu on kusagil mujal, kui võib juhtuda traagilise lõpuga õnnetus.

Kuressaare lossipargis eelmisel reedel paadisillalt vette kukkunud poisil vedas, et teda ja tema kadumist juhtus märkama läheduses jalutanud pereisa Margus Kivi. Kui seda aga ei oleks juhtunud ning lapse kadumist poleks tähele pannud ka keegi teine?

Vahel on tõesti nii, et vanemad lihtsalt ei jõua oma lastel iga hetk silma peal hoida. Mõnes kohas – eriti aga veekogu läheduses – on vanema pidev tähelepanu aga eluliselt vajalik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 431 korda, sh täna 1)