Kiire tegutsemine päästis vette kukkunud lapse elu (12)

Kuressaare lossipargi paadisillalt tõukerattaga vette kukkunud poiss pääses tänu pargis jalutaja tähelepanelikkusele ja kiirele reageerimisele.

ÕNNELIK ÕNNETUS: Margus Kivi näitab kohta vallikraavi ääres, kus ta sillalt vette kukkunud poisi välja tõmbas.
MAANUS MASING


 
“Vaatasin, et poiss sõidab tõukerattaga, ja rääkisin tuttavatega edasi, järgmisel hetkel poissi enam polnud,” meenutas Margus Kivi eelmise reede õhtut Nautleja kohviku juures asuva paadisilla lähistel. Ametikooli autoõpetajana tuntud Margus Kivi jäi tagasihoidlikuks, öeldes, et oli lihtsalt kõige kiirem reageerima.

“Usun, et hetk hiljem oleks keegi teine reageerinud,” sõnas ta. Oma sõnutsi mõtles ta juba künkalt paadisilla poole sõitvat poissi silmates, et see pole küll just kõige ohutum koht. Kuid mõtteks see vaid jäigi. Järgmisel hetkel oli poiss juba vees.

“Ühtegi heli või karjatust polnud. Ma ei mäleta, kas isegi mingit virvendust oli vees, aga jooksin kohe vee äärde, kui sain aru, et midagi on valesti,” meenutas perega jalutuskäigul olnud ja mänguväljaku juures peatunud Kivi.

Oma sõnul viskas ta automaatselt telefoni taskust ja hakkas juba pintsakut seljast kiskuma, kui nägi, et poiss on kohe silla ääres ja tiris ta riietest kinni haarates välja. Poiss oli olnud täiesti vaikselt vees, ilma liigutamata.

Siis jõudsid kohale ka poisi ema ja õde. Kivi tõstis veest välja ka ratta ja veendunud, et poisiga on kõik korras, läks minema. Poisi ema tänas päästjat. Ei tea aga Kivi ise ega ka politsei ja päästeamet, kes see laps oli. Margus Kivi arvas, et poiss võis olla selline noorem algklassiõpilane. “Ma ei tea, kui sügav seal oli, aga kui jalad oleksid põhja ulatunud, oleks poiss ju ise välja saanud,” arutles Kivi.

Tema arvates läks poiss lihtsalt sillalt uudistama ja libises siis kõikuvalt sillalt vette.

Margus Kivi ütles, et ega aega mõtlemiseks olnudki. Tegutsemine tuli ise kuidagi automaatselt. Tema oma lapsed mängivad ka tihti tiigi ääres ning seetõttu on isa võimalikud sündmused ja stsenaariumid oma peas juba läbi mänginud. Sealt ka kiire tegutsemine.

Lääne päästekeskuse ennetusbüroo nõuniku Kristi Kaisi sõnul tuleb kõikide veekogude ääres –vahet pole, kas see on meri, jõgi, tiik või kraav –, kui seal lastega viibitakse, olla äärmiselt tähelepanelik ja lapsi ei tohi jätta järelevalveta. See kehtib ka koduste basseinide, vannide, vihmavee kogumise tünnide kohta.

“Tundub üsna loogiline, samas on meil teada õnnetusi pea igast aastast, kus lapsed omapäi vee äärde jäädes kahjuks vette satuvad ja upuvad,” märkis Kais.

“Meil on hea meel, et seekord oli läheduses inimesi, kes suutsid juhtunule kiiresti reageerida ja lapse elu päästa, aga ka seda õnnetust oleks saanud vältida,” rääkis Kais, lisades, et laste tegevusele tuleb alati tähelepanu pöörata.

“Olukorrad, kus lapsevanemad istuvad kaldal, nina telefonis, ja lapsed toimetavad omaette vees, ei ole kahjuks haruldased. Kui keegi on uppumas, on kõige olulisem kiirus, millega suudetakse õnnetusele reageerida, sest juba viis minutit vee all hapnikuta olemist võib lõppeda väga kurvalt,” selgitas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 5 964 korda, sh täna 1)