Välispraktika annab juurde nii oskusi kui ka julgust (3)

Merite Pärn

“Arvan, et kui avaneb võimalus minna õppima välisriiki, siis tasub sellest võimalusest kinni haarata ja palju vaeva näha, sest saadud kogemus on tohutult suur ja kõik pingutused tasuvad end ära,” kirjutab Kuressaare ametikooli disainiõpilane Merite Pärn, kes tegi oma fotopraktika Slovakkias.

Osalesin Erasmus+ programmi raames õpirändes, tehes oma välispraktika Slovakkias Súkromná Stredná Smelecká Škola Dizajnu nimelises koolis. Arendasin oma fotograafiaoskusi ja osalesin tundides.

Mind määrati ühte klassi fotograafia esimese kursuse õpilastega. Õppisin ajakirjandusliku fotograafia kohta. Vaatasin filme, pilte ja raamatuid selle kohta, kuidas kehakeel annab edasi emotsioone. Selle tunni raames pidin tegema kehateemalise fotoseeria. Kuna samal ajal toimusid EV100 raames suured pidustused, võtsin oma teemaks “Hakkame sättima!”. Pildistasin iseennast peo jaoks sättimas: alates ärkamisest ripsmete värvimiseni.

Eelarvamused kadusid

Alguses tundus see töö olevat lihtne: kaamera statiivile, stop­per seadmetest käima, ise lähen panen end kaadris paika ja kümne sekundi pärast tuleb pilt. Neid pilte pidin mitmeid kordi uuesti tegema. Muutus ka kaamera asetus ja sellega valgus, mis tähendas, et ka seadmed tuli uuesti paika panna. Lõpptulemusega jäin aga rahule. Teises projektis pildistasin üht klassiõde stuudios. Lõpptulemusena oli piltidelt tarvis aru saada, milline võiks olla selle inimese elu.

Varem mulle stuudios pildistamine ei meeldinud, eelistasin naturaalset valgust ja püüda inimesi hetkes nii, nagu nad oma loomult on. Slovakkias õppisin aga nii palju uut stuudios pildistamise kohta. Sain aru, et mu varasem vastumeelsus stuudios pildistamise suhtes oli asjata – nüüd oskan stuudios luua paremaid pilte kui varem.

Varem ei meeldinud mulle ka pilditöötlusprogrammis Photoshop fotodega tegeleda. Pärast õpirännet käin aga väga tihti loodust ja inimesi pildistamas ning hiljem loon Photoshopis huvitavaid efekte.

Kuna elan väikelinn Kuressaares, ei ole siin nii häid võimalusi pimedas liikuvatest sõidukitest pikasäri pilte teha. Bratislavas viibides haarasin võimalusest kinni. Pildistasin ja püüdsin hetki, mida olen tahtnud saavutada alates 2016. aasta sügisest, mil meil olid koolis esimesed fotograafiatunnid ja õpetaja pikasäri piltide näidiseid demonstreeris.

Slovakkias õppides jäi mul aega ka ringi vaadata. Käisin koos sealse kooli õpilastega Tšehhis, külastasime maja, kus oli allkirjastatud dokument Tšehhi ja Slovakkia kaheks eraldi riigiks saamise kohta. Veel külastasin Austriat, pildistasin arhitektuuri ja külastasin muuseumi.

Märgatav areng

Kogu Slovakkias veedetud aja tundsin end ülihästi. Mõistsin, et tegelen õige asjaga, mis mulle väga sobib.

Kui esimesel Slovakkias veedetud päeval öeldi minu kohta, et olen nii vaikne ja räägin vähe, siis viimasel päeval oli kõik vastupidi. Sain väga palju kiita ja mind toodi teistele eeskujuks. Tundsin end suurepäraselt ja sain aru, et neli võõrsil veedetud nädalat on mulle igati hästi mõjunud ja olen kõvasti arenenud.

Slovakkias oldud aja jooksul paranes mu inglise keele oskus, muutusin julgemaks ning olen palju avatum. Ma ei püsi enam nii palju paigal, tahan end fotograafias arendada ja pidevalt midagi sellega seonduvat teha.

Vabal hetkel haaran kaamera ja lähen pildistama, töötlen pilte või õpin selle kohta internetist juurde.

Tänu õpirändele arendasin end palju ja teen seda ka edasi. Tulevikus plaanin avada oma fotostuudio.

Allikas: ametikool.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 608 korda, sh täna 1)