Oskar Jõgi toimetab jahisadamas juba 16 aastat

2002. aastal Kuressaare jahisadama kapteniks saanud Oskar Jõgi on sellesse ametisse jäänud, olles merelt tulevate külaliste esimene võõ­rustaja.

SUVEL TIHE TÖÖ: Sadamakapten Oskar Jõgi sõnul tal suviti vabu päevi polegi eriti.
MAANUS MASING



“Välismaalasi tuleb jahisadama kaudu Kuressaarde ja Saaremaale päris palju,” märgib Oskar Jõgi. “Kui 2000. aastate alguses ei teadnud paljud meist suurt midagi, siis nüüd on reklaamid Soomes, Rootsis, Norras ja teistes riikides niipalju tööd ära teinud, et enamikule tulijatest on teada, kuhu nad tulevad. Palju on ka neid, kes igal aastal käivad, sest neile meeldib Kuressaares.”

Midagi keerulist ei ole

Jõgi sõnul ütlevad jahtide ja kaatritega saabujad, et esiteks on sadam väga ilus ning varjatud tuulte ja tormide eest. Muidugi on ka Roomassaares hea sadam, ent paraku jääb see linnast 4–5 km kaugusele ja liiklus on, nagu ta on, jahisadam asub aga praktiliselt linna sees.

Kolm aastat tagasi rekonstrueeriti sadama olmeruumid ja see on paljude hinnangul Euroopa tase. “Üks sakslane ütles, et tal pole kodus ka sellist duširuumi kui meil,” räägib Oskar Jõgi. “Sellest oleneb ka väga palju, kuidas sadamas need asjad on. Inimene ei taha ju minna sinna, kus on must ja kole. Kõige parem info liigub ikka suust suhu ning kui üks laev läheb teise sadamasse, siis läheb ikka jutuks ja kui Kuressaaret kiidetakse, tahavad ka teised siia tulla.”

Ettepaneku Kuressaare jahisadamasse tööle tulla tegi Oskar Jõgile toona sadamat rentinud Aarne Mustis. “Mida ma seal Mändjala metsas ikka teen,” lausub sadamakapten. “Ta on selline töö, et saad inimestega suhelda, töö on tuttav ja kui oled juba nii pikki aastaid olnud, siis midagi keerulist enam ei ole. Kõik asjad on teada, mis võivad tulla, ja oskad neid ennetada.”

Ülesandeid on sadamakaptenil palju. Ta vastutab sadamas navigatsiooni eest, vaatab, et märgid oleksid kevadel kõik tipp-topp sees ja sügisel jälle väljas. Tuleb laevu vastu võtta ja neid registreerida, piirivalvega sidet pidada ja inimestega suhelda.

Pole ühtegi vaba päeva

Suvel, kui on hooaeg, ei ole Oskar Jõgil ühtegi vaba päeva, ka mitte laupäeval ega pühapäeval ning teinekord lähevad ka päevad väga pikaks, sest laevad ju tulevad. “Võõras inimene tuleb siia, ta ei tunne kedagi ja ei tea midagi, siis ma pean andma igasugused koodid, kuidas saab pesema ja nii edasi,” selgitab Jõgi, kellel kõigi nende pikkade aastate jooksul on vahel ka ekstreemseid olukordi ette tulnud. Kord murdis üks soome daam käeluu ja kaks meest on sadamas ära uppunud.

Oskar Jõgi sõnul on ka Kuressaare rahvas sadama üles leidnud, kuid siin oleneb palju ilmadest: kui on soe, käivad inimesed jalutamas, eriti laupäeval ja pühapäeval, ja käiakse ka laevu vaatamas. Kui on tuul ja külm, ega siis sadamasse eriti tõmba.

“Praegu tehti ka uus kohvik ja paistab, et rahvast ikka liigub,” räägib sadamakapten. “Plaanis on teha karavanide parkimisplats, mis annab kindlasti sadamale elu juurde, sest Kuressaare linnas polegi karavanidele sellist head kohta – nad peavad praegu Meri juures seal tolmu sees olema. Ja see toob kohe rahvast siia juurde.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 395 korda, sh täna 1)