Hirved terroriseerivad Salme aednikke (19)

PÕHILINE MAIUSPALA: Rüüsteretkede ohvri Pilvi Mägi sõnul armastavad hirved luuderohtu nosida ning isegi magamistoa aknast tuppa piiluda.
MAANUS MASING

Hirvede suurenenud arvukus on tekitanud probleemi Salme alevikus, kus majaomanike suurim mure on sarviliste söödud taimed ja rikutud aiad.

Salmel elava Jaanus Reede sõnul on see kogu aleviku probleem. Hädas on mitmed, sest hirved ründavad isegi aleviku keskust. “Nii kui mõni lilleke nina maa seest välja pistab, nii ta nahka pannakse,” tõdes ta. Eriti meeldivad hirvedele tulbid. Kuid mitte ainult.

“Meil on kõvasti luuderohtu ümber puude kasvanud ja kõik söödi kolme meetri kõrguselt lehtedest paljaks. Õnneks on see taim visa.” Reede sõnul muutus probleem koguni nii suureks, et lõpuks sättis ta hirvede peletamiseks välja vanad särgid, mille käised tuules lehvimas.

“Abikaasa leidis vanad parfüümide lõpud ja tilgutas taimedele peale, et uued lõhnad loomi segadusse ajaks,” märkis ta.

Rüüsteretkede ohver on ka Pilvi Mägi, kelle sõnul on probleem ülal juba kaks aastat. Mullu kevadel ei olnud tal koduõues enam ühtegi tulpi, isegi marjapõõsaste alt said hirved õienupud kätte.

“Nende põhiline maiuspala on luuderohi,” lausus Mägi, kes ei osanud arvata, miks hirved nii julgeks on muutunud. “Meil kasvab luuderohi maja ees seina peal ja kui peremees vaatas magamistoa aknast öösel välja, piilus hirv talle vastu. Tõmbasime lõpuks punase lindi tee äärde, siis neid rohkem ei tulnud.”

Salme teenuskeskuse juhataja Kalmer Poopuu ei osanud salmelaste muret kommenteerida. “Keegi ei ole abipalvega meie poole pöördunud. Eks inimesed peavad ise oma aiad paremini kindlustama,” rääkis ta lisades, et kindlasti on võimalus ka hirvi rohkem küttida.

Salme jahimeeste seltsi esimees Raivo Ess on kursis, et hirved kohalikke terroriseerivad. Eelmisel aastal kütiti tema piirkonnas üle 70 hirve, kuid nende arv on oluliselt kasvanud ja selle üheks põhjuseks peab ta söödabaasi meeletut suurenemist.

“See tuleb lageraiest,” märkis ta. “Noor võsa tuleb peale, see on hirvedele hea söögikoht. Samas on keeruline öelda, miks nad aeda kipuvad, ju neile siis metsas süüa ei jätku.”

Essi hinnangul on probleemiks seegi, et paljude eramaade omanikud ei luba oma metsas küttida. “Nii Salmel, Ansekülas kui Mändjalas on sadu hektareid, kus omanikud on jahipidamise keelanud. Nii pole jahimeestel midagi teha,” selgitas ta.

Hirvede üleliigsest arvukusest tekkinud probleem on Saaremaa põllu- ja metsameeste leeris läinud nii teravaks, et mai keskel arutati seda saarlaste algatusel põllumajandus-kaubanduskojas. “Ega me taha hirvesid hävitada, aga neid tuleks ohjata,” ütles Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post.

Kui mullu pidid jahimehed maa­konnas küttima 1100 hirve ja küttisid üle 1300, siis eelseisvaks hooajaks tegid põllu- ja metsamehed ettepaneku küttida vähemalt 1500 hirve.

Saaremaa jahindusnõukogu esimees Olav Etverk ütles, et jahimehed on võtnud põllu- ja metsameeste küttimissoovituse teadmiseks, kuid lepe sünnib juulis-augustis. “En­nustan, et läbirääkimised jahindusnõukogus ei tule kerged, sest jahimehed ei pruugi olla nõus nii suure kohustusega.”

Punahirve küttimishooaeg algab 1. septembril, seega suvel seda looma lasta ei tohi. Tõnu Posti sõnul tuleks muuta paindlikumaks ka ulukite küttimisstruktuur. “Kui ühes piirkonnas on ainult pullid, siis ei saa seal nõuda pullide, lehmade ja vasikate küttimist proportsioonis,” leidis ta. “Tuleb küttida neid loomi, mida saab.”

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja tõdes, et punahirvede ohjamiseks peaks sündima ühiskondlik kokkulepe või ohjamiskava. Maakonna eri huvigrupid peavad kokku leppima, millisest arvust allapoole ja ülespoole ei tohiks hirvede populatsioon minna. Kokkulepitud arvust saaks edaspidi küttimissoovituste tegemisel lähtuda ka keskkonnaagentuur. “Praegu jahimehed väga alla ei tahaks võtta, aga põllumehed kurdavad ja meie peame kõhutunde pealt otsustama,” lausus Veeroja. Tema sõnul ei ole hirv Saaremaal päris looduslik liik, vaid toodud siia jahinduslikel eesmärkidel. “Kui põdra puhul räägime alampiirist, kust maalt allapoole muutub küttimine asurkonnale ohtlikult, siis hirve puhul sellist looduskaitselist piiri ette panna ei saa.”

Alver Kivi, Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 948 korda, sh täna 1)