VANA KÖIDAB ENDISELT

Läinud nädala reedel-laupäeval peeti Tallinnas Lillepaviljonis juba kahekümnendat korda antiigimessi. Messil kohtusid antiigikaupmehed ja kollektsionäärid, sisustustekstiilide müüjad, restauraatorid ja kõik huvilised nii Eestist kui ka mujalt, kõik, kelle kireks on vana ja väärtuslik. Kui palju ostjate ja muidu uudistajate hulgas saarlasi võis olla, jääb ilmselt saladuseks.

Kuna ilm oli päikesepaisteline ja soe, otsustasid tõenäoliselt paljud antiigihuvilised sõita oma maamajadesse ja nautida ilusat kevadilma. Õnneks jätkus rahvast ka antiigimessile. Enamik osalejatest olid Eestist, külalisi oli ka Soomest ja Lätist. Saaremaalt oli esindatud Arensburg Antiik (Kauba tn 6).

Kohtutud sai paljude antiigihuviliste, kollektsionääride ja mõisaomanikega, kellega vahetasime informatsiooni ja sõlmisime lepinguid. Kuna paljud antiiksed esemed on unikaalsed ja täpselt ühesuguseid esemeid on vähe, oli vaatamist ja uudistamist palju.

Põhiküsimus, mis inimesi huvitas, oli, mismoodi teha vahet antiigil ja nii-öelda uusantiigil. Siis sai selgitatud ja antud nõuandeid, kuidas seda vahet teha. On tunda, et praeguseks ajaks on inimestel tekkinud vaba raha ja nad soovivad osa sellest investeerida. Kas kunsti või antiiki. Ostes antiikseid esemeid, muutubki oluliseks see, kas tegu on ikka õige ja väärika antiigiga, mille väärtus ajas reeglina kasvab, mitte uusantiigiga, mis on tihtipeale tehases masstoodanguna valminud, antiikse välimusega kaup, mille edasine väärtus langeb nii-öelda kasutatud esemete kategooriasse. Samuti on inimestel tekkinud huvi omandada midagi unikaalset, mida saaks pärandada järgnevatele põlvedele.

Järgmisel messil on kindlasti juba rohkem külastajaid, kuna vahepealsetel aastatel ei ole messi korraldatud ja paljudele huvilistele ei jõudnud informatsioon sellest üritusest kahjuks kohale.

Esimest korda peeti Eestis antiigilaata 1998. aastal.

Tekst ja pildid
REIN NETTAN

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 89 korda, sh täna 1)